Riia kohtutäitur müüb oksjonil Swedbanki nõude tagamiseks Indrek Rahumaa Alta Capitali eksklusiivset kinnisvaraprojekti Läti pealinnas. Rahumaa teatas, et Alta Capital otsib pangaga kokkulepet, mis oleks kõigi kinnisvaraprojekti võlausaldajate huvides.
"On olemas kokkulepe selle vara müümiseks oksjonil," saatis Swedbanki Läti pressiesindaja Kristine Jakubovska e-kirja teel lühikese vastuse saadetud päringule. Ta lisas, et pangal ei ole õigust anda informatsiooni, mis puudutab konkreetset klienti.
Tegemist on Läti pealinnas Riias asuva maatükiga, mis kuulub ettevõttele SIA Baltic Park. Swedbanki klient on aga Baltic Parki emaettevõte SIA Alta Real Estate Partners (AREP), mis võlgneb pangale üle 14 miljoni euro (219 miljonit krooni). Firmad kuuluvad Alta Property and Constructioni kontserni, mis omakorda osaks Indrek Rahumaa juhitava Luksemburgi fondi Alta Capital Partners S.C.A. portfellist Lätis.
Swedbankist saadud laenu tagatis on sama Riia kesklinnast veidi põhja poole jääv maa-ala, mille koguväärtus on oksjoniteadetes hinnatud 7,11 miljoni lati peale (156,4 miljonit krooni).
Taust
Suure maatüki omandamiseks Riias korraldas Alta Real Estate Partners 2005. aastal võlakirjaemissiooni ja sai Swedbankilt laenu.Võetud kohustuste suurus oli aukartustäratavalt suur - 38,5 miljonit eurot ehk üle 600 miljoni krooni. Aga plaanid olid samavõrd võimsad.Rahumaa ja kompanjonid soovisid sisuliselt nullist madalate silikaathoonetega pikitud tühermaale rajada uhke kvartali kortermajade, paarikümne korruseliste kõrghoonete, büroo- ja kaubanduspindadega.Maatükk, mis kunagi oli Nõukogude armee käsutuses, läheb oksjonile ligikaudu sarnases seisus, kui oli neli aastat tagasi. Vahe on see, et nüüd kehtib piirkonnas detailplaneering ja projekteeritud on üks korterelamute plokk.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele