29. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See sõltub suuresti sellest, kuidas ta käima läheb. Kui tehakse lihtsalt ära ja tingimused tehakse karmid ning reaalselt tööle ei lähe, siis ta on selline linnukene jälle kusagil kirjas,“ kommenteeris Hüva, kas ta näeb põhjust pöörduda riigi osalusega kindlusseltsi poole, et vähendada eksportimisel krediidiriski. Senimaani on nad kasutanud kommertskindlustusfirmasid..

„Aga kui ta tehakse tõesti mõistlikel tingimustel, et saab garantiisid ja kui ta (kindlusselts - toim) läheb kiiresti käima, siis ta on äärmiselt positiivne asi,“ märkis ta.

Küll aga näitab tema sõnul elu, et tuleb ära oodata ka see teine kiri, mis sealt tagant tuleb. „See on kõik selline loosungite põhine. Ootame ära, mis tuleb reaalselt. Neid mõtteid on ka enne käinud, aga need nii must-valged päris ei ole,“ põhjendas ta.

Kui riik julgeb võtta riski ja tõesti tingimustega väga pigistama ei hakka või vähemalt teeb sellised tingimused, millega reaalselt eksportivad ettevõtted ikkagi saavad teenust, siis see on Hüva hinnangul väga suur samm.

Ta kurtis, et umbes pool aastat tagasi hakkasid erinevad kindlustusfirmad suhtuma Balti äridesse väga kriitiliselt, nii siiapoole müügikindlustuse kui siit äramüügikindlustuse andmises. „Sellega on pidevalt olnud üks jama. Me oleme pankade kaudu kindlustanud, aga see on päris kõva ettevõtmine, et kogu aeg tegutse selle nimel, et need asjad töötaks,“ rääkis Hüva.

Hüva uskus, et see asi lõpeb siis ära, kui Balti riikidest joonistub Eesti selgelt välja, et ta ei ole nii mädaauk kui Läti ja Leedu. „Siis arvatavasti hakkavad kindlustusseltsid uuesti tagasi tulema,“ kostis ta. Aasta pärast võiks olla tema hinnangul juba hoopis teine pilt.

„Kevad on lakmuspaber. Kui ikkagi kevadel on jalad maas ja laevanina püsti, siis ma arvan, et siis tulevad kõik krõbinad jälle tagasi,“ oli mees optimistlik.

Viljandi Aken ja Uks ekspordist läheb 85% väljapoole Baltikumi Rootsi, Norra, Taani ja Soome.

Autor: Haldusuudised.ee