2. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

PKN ärritus, kui Leedu keeldus müümast Klaipeda sadamas olevat terminali, kirjutas Financial Times.

„Mažeikiu müümine võiks olla viimane abinõu, kuid see on võimalus,“ ütles PKN tegevjuht Dariusz Krawiec intervjuus FTle.

„Me peame kontrollima sadamat, et kontrollida oma kulusid. Me oleme nüüd vabanenud illusioonidest, nähes, kuidas Leedus meie äriargumente vastu võetakse,“ ütles Krawiec.

See mõtteavaldus leiab Leedus vähe toetust. Terminalil on pikaajaline leping PKN-iga ning valitsuse arvates on see piisav, et kindlustada varustamine.

„Miks peaks valitsus müüma?" küsis Leedu peaministri nõustaja Mykolas Majauskas.

PKN ostis Mažeikiu rafineerimisjaama 2006. aastal pankrotis Vene naftagigandilt Jukos. Tollane Poola valitsus nägi investeeringus võimalust vähendada Venemaa mõju regioonile, samal ajal kui PKN tahtis kaitsta oma territooriumi Põhja-Poolas võimaliku Venemaa terminalide pealetungi eest.

27,5% ulatuses Poola riigi käes olev PKN kulutas 3,5 miljardit dollarit ülevõtmistele ja investeeringutele, see on seni olnud Poola ettevõtte suurim välisinvesteering ja ka suurim investeering Leedus.

Rafineerimisjaama ost on olnud algusest peale ebaõnne küüsis. Pärast seda, kui Vene ettevõtted kaotasid Mažeikiu pakkumise, suleti pärast õnnetust rafineerimisjaama varustanud Vene torujuhe ning hiljem seda ei avatudki uuesti. Seetõttu on PKN olnud sunnitud varustama Mažeikiud kallimal viisil mere kaudu.

Krawiec ütles, et PKN kaalub kõneluste alustamist venelastega, et alustada uuesti naftaga varustamist maismaad pidi, kuid on ebaselge, millist hinda venelased selle eest võivad nõuda.

Tulekahju Mažeikiu rafineerimisjaamas vähendas tootmist mitmeks kuuks ning majanduskriis on vähendanud ka nõudlust Baltimaades.

Mažeikiu ost on PKNile kaela jätnud suure võlakoorma, 4,7 miljardit dollarit, lisaks ei õnnestunud PKNil müüa oma osalust Poola mobiilsidefirmas Polkomtel ja veel teistes ettevõtetes. Kõik see on pannud ettevõtte meelt muutma Leedu rafineerimisjaama osas.

„Me oleme avalik ettevõte, seepärast peame parandama Mažeikiu tulemusi,“ ütles Krawiec.

PKNi rahulolematus Leedu investeeringuga on osa pingelistest suhetest kahe riigi vahel. Kagu-Leedu ning ka riigi pealinn Vilnius olid Poola osa enne sõda ning paljud leedukad on jäänud ettevaatlikuks Poola suhtes. Leedus elavad poolakad on aga aastaid võidelnud selle nimel, et nad võiksid kirjutada oma nime Poola, mitte Leedu kirjasüsteemi järgi.

Autor: Haldusuudised.ee