5. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Jah kindlasti,“ vastas Okk küsimusele, kas ta toetaks Eesti Energia börsile viimise plaani. „Et Eesti oma energeetika ka tulevikus iseseisvana säiliks, tuleb teha hiigelinvesteeringuid. See on üks nende rahastamise moodus,“ ütles ta.

Euroopa kogemus näitab, et parima omandivormi jaoks energeetikas imeretsepti ei ole. Osa firmasid on 100% riigi omanduses, teised börsil. „See on aga igal juhul suur põhimõtteline otsus. Omanik peab jõudma veendumusele, et see on tema ettevõtte jaoks hea variant,“ ütles Okk, lisades, et Eesti Energia on olnud aastaid börsile minekuks valmis.

Mis puutub elektri hinda, siis see ei saa olla odavam ega kallim kui vajalike kulude, sealhulgas investeeringutega seotud kulude katmine. Pigem on Oki sõnul oht selles, kui kunstlikult püütakse kuskil elektri hinda all hoida, pärssides ettevõtte investeerimisvõimet.

„Elektril on objektiivselt tema tootmise ja tarbijale kohaletoomise hind. Lõpphinnas peab igal juhul sisalduma ka see, et elekter oleks saadaval mitte ainult täna, vaid ka homsel ja ülehomsel päeval. Lühiajaliselt võib hinda kunstlikult mõjutada, pikaajaliselt pole see võimalik,“ ütles Okk.

Julgeolekuriske Okk Eesti Energia börsileviimisest ei näe. „Minu teada praeguste plaanide järgi on arvestatud, et Eesti riik jääb ka börsile minekul enamusaktsiapaki omanikuks,“ ütles ta.

Kommenteerides rahvusvahelistes raportites viimasel ajal Eesti kohta esile tõstetud riski, et juurdepääs mõistliku hinnaga elektrienergiale võib olla perspektiivis küsimärgi all, ütles Okk, et ilmselt vaadatakse siin Balti riike kui tervikut ja ühe piirkonnana.

„Niikaua, kui pole piisavalt ühendusi Poola, Soome ja Rootsiga ning pole teada, mis saab järgmisel aastal, kui Ignalinast enam elektrit ei tule, kuidas seda auku kompenseeritakse ja mis on siis elektri hind, on need küsimused lahtised,“ ütles Okk. „Eestis lähiaegadel küll sellist ohtu pole, et varustus otsa saab,“ ütles ta, lisades, et ka Leedusse võib Eesti põlevkivielektrit eksportida veel paar aastat kindlasti. Otsuseid ja plaane tuleb aga tuleviku kohta teha kogu aeg, sest uue info saabudes võib tekkida vajadus neid korrigeerida.

Kas ja kuivõrd võib majanduslangus ja laenuraha nappus viivitada energiaprojektide elluviimist, siis Estlink 2-le või teistele Balti riikides kavandatavatele projektidele Okk põhimõttelist ohtu ei näe. Küll aga on Euroopas näha, et näiteks taastuvenergeetika sektorisse on investeeringud läinud aastal ja selle aasta esimesel poolel vähenenud enam kui 30%. See tuleneb selgelt majanduslangusest.

Autor: Haldusuudised.ee