Rootsi riigi dilemma: energiakontsern börsile?

Leht ei näe põhjust, miks peaks Rootsi riik, mis rõhutab oma keskkonnasäästlikku profiili, nii suures mahus Rootsist väljapool kivisöest ja gaasist energiat tootma. Ainuke loogiline seletus, miks riik on omanikuna lubanud Vattenfallil nii jõudsalt mujal Euroopas laieneda, peab olema nii Göran Perssoni kui Fredrik Reinfeldti valitsuse soov firma väärtust börsile viimise eel tõsta, provotseerib leht.

Vattenfall sattus sel nädalal kriitikatormi, kui Rootsi TV4 avalikustas, et firma on kaalunud Rootsi jaotusvõrkude müüki, et saadud rahaga ehitada Suurbritannias tuumaelektrijaamu.

Kolmapäeval kutsus Rootsi majandusminister Maud Olofsson kokku pressikonverentsi, kus ta kinnitas, et riiklikul energiafirmal pole mingit plaani jaotusvõrku müüa ning et „ärilistel kaalutlustel“ on loobutud ka investeerimisplaanidest Suurbritannia tuumaenergeetikasse.

Majandusleht Dagens Industri spekuleerib täna teemal, et Vattenfalli juhi Lars G Josefssoni tool kõigub. „Vattenfalli kaubamärk on tõsiselt määritud ja selle eest vastutab eelkõige tegevjuht,“ tsiteerib leht ministrit, püstitades samas küsimuse, kas mitte Rootsi valitsus pigem ise oma maine pärast ei muretse.

Keerulises seisu on nii Rootsi riik kui energiafirma Vattenfall. Rootsi riik loob omale keskkonnasõbraliku riigi kuvandit, kuid 100% Rootsi riigile kuuluvast energiafirmast on saanud Euroopa üks suuremaid saastajaid. Vattenfall, mis tahaks ettevõttena panustada kasumlikesse projektidesse, on omakorda jalust kammitsetud.

Opositsioon ründas valitsust, et see on Vattenfalli omanikuna liiga passiivne olnud. „See tekitab suurt ebakindlust ja vähendab usaldust nii Vattenfalli kui Rootsi kogu energiapoliitika vastu,“ ütles DI-le Sotsiaaldemokraatliku partei energia ala kõneisik Tomas Eneroth.

Ametiühing Seko, mille liikmetest on 2500 Vattenfalli palgal, on samuti väga kriitiline. „Leiame, et Lars G Josefsson teeb Vattenfallist turujõudude ohvrilamba. Me ei usalda Lars G Josefssoni ega seda ,kuidas ta firmat juhib,“ ütles Seko Vattenfalli haru juht Jan Palmqvist.

Ka Svenska Dagbladet heidab Josefssonile ette, et tal on „börsifirma juhi kompleks“. Mis on lubatud börsifirma juhile, pole lubatud riigifirma juhile. Viimane peab muretsema ka riigi maine pärast. Lisaks suurtele heitmetele kontserni kuuluvatest söeküttel jaamadest väljaspool Rootsit, on firma saanud korduvat negatiivset meediakajastust ohutusprobleemide pärast nii Saksa kui Rootsi tuumaelektrijaamades. Leht nendib, et firma võinuks olla väiksem ja rohkem kodututuru energiaprobleemidele keskenduv ning toob eeskujuks Norra Statkrafti.

Josefsson vastab täna Dagens Nyheteris ilmunud arvamusartiklis firmat tabanud kriitikarajule. Josefsson raputab tuhka pähe, et pole Rootsi avalikkusele piisavalt selgitustööd teinud, miks pidi Rootsis tegutsenud süsinikdioksiidineutraalsest Vattenfallist saama suur kontsern, mis tegutseb nii Soomes, Taanis, Poolas, Hollandis kui Saksamaal. Firma juht tõstab esile, et tahab kontserni kuuluvates söeküttel jaamades arendada ja juurutada puhtaid tehnoloogiaid ning aidata nii ülemaailmsetele kliimaprobleemidele lahendusi leida. Samas on kasvamine suureks Euroopa ettevõtteks toonud prisket tulu Vattenfalli omanikule, Rootsi riigile.  Josefsson lubab, et taastab Rootsi avalikkuse silmis usalduse Vattenfalli vastu.

Autor: Haldusuudised.ee