Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus otsustas Eleringi ostmise
Valitsus otsustas Elering OÜ eraldamise Eesti Energia ASi omandist ja maksab Eleringi osa eest 2,7 miljardit krooni, teatas valitsuse pressiteenistus.
Valitsuse otsuse kohaselt ostetakse Eesti Energia ASile kuuluv Elering OÜ osa hinnaga 2,7 miljardit krooni.
Põhivõrguettevõtja Elering OÜ osakapital koosneb ühest osast, mis kuulub hetkel veel Eesti Energia ASile. Lähtuvalt uuest elektri siseturu direktiivist 2009/72/EÜ peab liikmesriik tagama põhivõrguettevõtja sõltumatuse elektrienergia tootmis- ja müügitegevusest. Eesti kontekstis tuleb direktiivi põhimõtete rakendamiseks Elering OÜ tuua Eesti Energia ASi omandist riigi otseomandisse.
OÜ Elering omakapitali turuväärtus audiitorfirma PriceWaterhouseCoopersi hinnangul on 1. augusti seisuga 2,5–3,1 miljardit krooni.
Korralduse kohaselt sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister Eesti Energia ASiga Elering OÜ osa müügilepingu pärast seda, kui 2010. a riigieelarve seadusega on ette nähtud vahendid nimetatud ostuhinna tasumiseks. Selleks muudetakse 2010. aasta riigieelarve seadust ja nähakse seal ette OÜ Elering osa ostuks 2,7 miljardit krooni. Samuti täiendatakse "Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadust“ selliselt, et riigi poolt aktsiate ja osade omandamise võimaluste hulgas oleks ka juhtum, et riik võib omandada riigi osalusega äriühingult sellise äriühingu aktsiaid või osa, kus riik ise aktsionäriks või osanikuks ei ole.
Viimastel aastatel on Põhivõrk OÜ/Elering OÜ teeninud stabiilset kasumit. Puhaskasumi/müügitulu suhe on perioodil 2006-2008 olnud suurusjärgus 20%. Ostuhinnaga võrreldes on aastane tootlus üsna kõrge.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele