Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jurist: korteriühistu pankrot päästab küttevõlast
Jurist Marina Suhnjova kirjutab osaühingu Anderseni Projekt väljaantavas ja korteriühistutele tasuta levitatavas ajakirjas, et ühistu pankrot polegi nii paha, kui esmapilgul paistab.
Artiklis kummutab Suhnjova enda väitel müüte. Üks müüt räägib, et korteriühistul tuleb pankrotihalduri töö kinni maksta ja pankrot läheb kokku maksma umbes 30 000 krooni. Ühistu ehk võlgnik peab pankrotiavalduse esitamiseks tasuma vaid riigilõivu 150 krooni.
Teine müüt on Suhnjova sõnul see, et pankrotiprotsess kestab kaua. Korteriühistu likvideeritakse tõenäoliselt pankrotti välja kuulutamata, kuna selle vara koosneb peamiselt nõuetest korteriomanike vastu. Kui võlausaldajad kautsjoni välja ei käi, maksab ajutisele haldurile riik ning korteriühistu kustutatakse registrist kahe kuu jooksul.
Suhnjova kinnitab, et pankrotimenetluse kestel ja selle järgselt valitseb maja edasi korteriomanike üldkoosolek. Pankrotihalduril pole siia sõna sekka öelda.
Lisaks levib Suhnjova väitel müüt, et pankroti korral külmutatakse kõik n-ö ühisesse katlasse minevad maksed, olgu need siis vee, elektri, kütte või jäätmeveo eest.
Suhnjova sõnul pole maja teenindamiseks tehtavad maksed ühistu vara ning pankrotihaldur ei saa sealt matti võtta. Pärast pankroti väljakuulutamist teevad korteriomanikud makseid juba uuele korteriomanike ühendusele. Ühistu liikmed ehk korteriomanikud aga korteriühistu kohustuste eest ei vastuta.
Võlg pole igavene ja kui korteriomanikud maja jätkuvaks teenindamiseks võlad üle võtaksid, milleks siis üldse ühistut pankrotti viia? küsib jurist. Kui korteriühistu registrist kustutatakse, pole kelleltki võlgu sisse nõuda.
Juhatus peab kogu maja võlad kinni maksma, kui jätab pankrotiavalduse õigel ajal kohtusse viimata, Pankrotiavalduse sisseviimiseks pole vaja isegi ühistu üldkoosoleku otsust, õpetab Suhnjova.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele