TTÜ teadlased said Euroopast ligi 26 miljonit krooni mulla uurimiseks, kuna just mullas elavate mikroorganismide koosluste uurimine võib lähitulevikus avada ukse kiireks ja kulusäästlikuks keskkonnaseireks, teatas ülikool.
Mullauuringu tulemuste vastu tunnevad Tallinna Tehnikaülikooli sõnul huvi nii looduskaitsjad, põllu- ja metsamehed, linnaplaneerijad kui turismitööstus.
Tallinna tehnikaülikooli integreeritud bioloogia süsteemide keskuses on professor Madis Metsise käe all uuritud erinevates muldades sisalduvate mikroorganismide DNAd juba mitu aastat. Nüüdne Life+ programmist saadav toetus võimaldab järgmise kahe ja poole aastaga viia läbi ligi 26 miljoni kroonise eelarvega akadeemilise projekti, mis annab Eesti teadlaste tööle senisest suurema mastaabi ka rahvusvahelises plaanis.
"Meie jalgealune muld ei ole mingi passiivne aines, vaid eluslooduse üks rikkalikumaid nisse. Ühes grammis looduslikus metsamullas võib elada kuni 6000 liiki organisme, elava põlluharimise piirkondades on see number aga poole väiksem," selgitas algava suurprojekti juht, TTÜ integreeritud bioloogia süsteemide keskuse professor Madis Metsis. "Meie projekt keskendubki inimtegevusest tingitud muutustele mullas elavate mikroorganismide kooslustes ja sellest lähtuvale võimalusele hinnata mulla kvaliteedi muutuste kaudu keskkonnaseisundit."
Mulla mikroorganismide uurimine on aasta-aastalt muutunud aktuaalsemaks nii Euroopas kui kogu maailmas. "Projekti raames valmib uudne ja lihtsasti kasutatav, metagenoomi analüüsil baseeruv meetod mulla kvaliteedi uurimiseks, mis muutub seejärel kättesaadavaks kõikidele Baltimere äärsete riikide asjakohastele ametiasutustele ja teadusringkondadele, edaspidi ka teistele huvilistele rahvusvahelises plaanis," lubab Metsis, kes näeb teadustöö tulemuste rakenduspotentsiaali lisaks mainitud looduskaitsele, turismindusele ja põllu- ning metsamajandusele ka laiemas spektris, näiteks meditsiiniuuringutes.
Professor Metsise sõnul on projekti edukuse pandiks TTÜ-s vastaval alal juba olemasolev tehnoloogiline kompetents, millele nüüdses koostöös lisandub ka Tartu ülikooli ökoloogide teadmistepagas - TÜ professori Martin Zobeli taimeökoloogide töörühm osaleb nimelt suurprojektis partnerina.
Taotluse projektil  "Uudse metagenoomse keskkonnamonitooringu meetodi arendamine" ("Elaboration of novel metagenomic method for environmental monitoring") andis tehnikaülikooli töörühm Euroopa Komisjoni sisse 2008. aasta novembris. Life+ Environment Policy & Governance programm jagab toetuseid looduskeskkonna kaitsele ja looduskaitsele suunatud programmidele. Sellest aastakäigust finantseeriti 90 miljoni euroga 19 riigi 99 projekti. Alates 1992. aastast on programm jaganud välja 2,2 miljardit eurot.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Hetkel kuum

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja US Real Estate`i juhatuse esimees Kaarel Loigu.
Uudised
  • 25.06.26, 13:10
Valdo Kalm ja Kaarel Loigu: ehitame koos väga suurt linnaosa
Pööraselt palju pinda enam ei lenda. Aga see ei ole veel kõik.
Uudised
  • 01.07.26, 08:00
Mida otsib lukskinnisvara ostja? Mis on in, mis on out?
Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal teab pealetulevat trendi.
Uudised
  • 26.06.26, 06:15
Rosenthal investeerimisest: Soome turg pakub huvitavaid võimalusi
Sampo fluidum: siin paistab kasvavat rahaveski
Sarikapärg on kohal.
Uudised
  • 29.06.26, 09:55
Galerii: Kaarsilla Kinnisvara sai Port Athena viimase maja sarikate alla
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Tallinna linn peaks nägema tagamaa ühistransporti ka omaenda liiklusprobleemi lahendusena, rõhutavad TalTechi teadlased. Pilt on illustreeriv.
Arvamused
  • 29.06.26, 10:08
TalTechi teadlased: miks sõidab Tallinna tagamaa autoga? Sest ööpäevas on ainult 24 tundi
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja võtab ettevõtte reformimist tõsiselt.
Uudised
  • 29.06.26, 09:39
Riigi Kinnisvara tugevdab end tehisintellekti lahendustega
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Uudised
  • 30.06.26, 06:30
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Riia ärimaastik areneb kiiresti ning Grīziņdārzs on kujunemas üheks neist paikadest, kus ajalooline linnamiljöö ja kaasaegne ettevõtluskeskkond kohtuvad loomulikul viisil.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele