Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teadlased said 26 mln kr mullauurimistoetust
TTÜ teadlased said Euroopast ligi 26 miljonit krooni mulla uurimiseks, kuna just mullas elavate mikroorganismide koosluste uurimine võib lähitulevikus avada ukse kiireks ja kulusäästlikuks keskkonnaseireks, teatas ülikool.
Mullauuringu tulemuste vastu tunnevad Tallinna Tehnikaülikooli sõnul huvi nii looduskaitsjad, põllu- ja metsamehed, linnaplaneerijad kui turismitööstus.
Tallinna tehnikaülikooli integreeritud bioloogia süsteemide keskuses on professor Madis Metsise käe all uuritud erinevates muldades sisalduvate mikroorganismide DNAd juba mitu aastat. Nüüdne Life+ programmist saadav toetus võimaldab järgmise kahe ja poole aastaga viia läbi ligi 26 miljoni kroonise eelarvega akadeemilise projekti, mis annab Eesti teadlaste tööle senisest suurema mastaabi ka rahvusvahelises plaanis.
"Meie jalgealune muld ei ole mingi passiivne aines, vaid eluslooduse üks rikkalikumaid nisse. Ühes grammis looduslikus metsamullas võib elada kuni 6000 liiki organisme, elava põlluharimise piirkondades on see number aga poole väiksem," selgitas algava suurprojekti juht, TTÜ integreeritud bioloogia süsteemide keskuse professor Madis Metsis. "Meie projekt keskendubki inimtegevusest tingitud muutustele mullas elavate mikroorganismide kooslustes ja sellest lähtuvale võimalusele hinnata mulla kvaliteedi muutuste kaudu keskkonnaseisundit."
Mulla mikroorganismide uurimine on aasta-aastalt muutunud aktuaalsemaks nii Euroopas kui kogu maailmas. "Projekti raames valmib uudne ja lihtsasti kasutatav, metagenoomi analüüsil baseeruv meetod mulla kvaliteedi uurimiseks, mis muutub seejärel kättesaadavaks kõikidele Baltimere äärsete riikide asjakohastele ametiasutustele ja teadusringkondadele, edaspidi ka teistele huvilistele rahvusvahelises plaanis," lubab Metsis, kes näeb teadustöö tulemuste rakenduspotentsiaali lisaks mainitud looduskaitsele, turismindusele ja põllu- ning metsamajandusele ka laiemas spektris, näiteks meditsiiniuuringutes.
Professor Metsise sõnul on projekti edukuse pandiks TTÜ-s vastaval alal juba olemasolev tehnoloogiline kompetents, millele nüüdses koostöös lisandub ka Tartu ülikooli ökoloogide teadmistepagas - TÜ professori Martin Zobeli taimeökoloogide töörühm osaleb nimelt suurprojektis partnerina.
Taotluse projektil "Uudse metagenoomse keskkonnamonitooringu meetodi arendamine" ("Elaboration of novel metagenomic method for environmental monitoring") andis tehnikaülikooli töörühm Euroopa Komisjoni sisse 2008. aasta novembris. Life+ Environment Policy & Governance programm jagab toetuseid looduskeskkonna kaitsele ja looduskaitsele suunatud programmidele. Sellest aastakäigust finantseeriti 90 miljoni euroga 19 riigi 99 projekti. Alates 1992. aastast on programm jaganud välja 2,2 miljardit eurot.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.
Enimloetud
1
3
5
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Viimased uudised
Tagasilöök innovaatilise materjalilahenuse vastu kuvab ühelt poolt turul valitsevat ostja jõuõlga, teisalt aga tarvidust, et arendajad peaksid ostjaid harima enam
Mida on ühist Tasinkil, Vektoril ja Metro Mustamäe tee arendusel? Saa teada, mis on out ja mis on in
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele