9. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mullauuringu tulemuste vastu tunnevad Tallinna Tehnikaülikooli sõnul huvi nii looduskaitsjad, põllu- ja metsamehed, linnaplaneerijad kui turismitööstus.

Tallinna tehnikaülikooli integreeritud bioloogia süsteemide keskuses on professor Madis Metsise käe all uuritud erinevates muldades sisalduvate mikroorganismide DNAd juba mitu aastat. Nüüdne Life+ programmist saadav toetus võimaldab järgmise kahe ja poole aastaga viia läbi ligi 26 miljoni kroonise eelarvega akadeemilise projekti, mis annab Eesti teadlaste tööle senisest suurema mastaabi ka rahvusvahelises plaanis.

"Meie jalgealune muld ei ole mingi passiivne aines, vaid eluslooduse üks rikkalikumaid nisse. Ühes grammis looduslikus metsamullas võib elada kuni 6000 liiki organisme, elava põlluharimise piirkondades on see number aga poole väiksem," selgitas algava suurprojekti juht, TTÜ integreeritud bioloogia süsteemide keskuse professor Madis Metsis. "Meie projekt keskendubki inimtegevusest tingitud muutustele mullas elavate mikroorganismide kooslustes ja sellest lähtuvale võimalusele hinnata mulla kvaliteedi muutuste kaudu keskkonnaseisundit."

Mulla mikroorganismide uurimine on aasta-aastalt muutunud aktuaalsemaks nii Euroopas kui kogu maailmas. "Projekti raames valmib uudne ja lihtsasti kasutatav, metagenoomi analüüsil baseeruv meetod mulla kvaliteedi uurimiseks, mis muutub seejärel kättesaadavaks kõikidele Baltimere äärsete riikide asjakohastele ametiasutustele ja teadusringkondadele, edaspidi ka teistele huvilistele rahvusvahelises plaanis," lubab Metsis, kes näeb teadustöö tulemuste rakenduspotentsiaali lisaks mainitud looduskaitsele, turismindusele ja põllu- ning metsamajandusele ka laiemas spektris, näiteks meditsiiniuuringutes.

Professor Metsise sõnul on projekti edukuse pandiks TTÜ-s vastaval alal juba olemasolev tehnoloogiline kompetents, millele nüüdses koostöös lisandub ka Tartu ülikooli ökoloogide teadmistepagas - TÜ professori Martin Zobeli taimeökoloogide töörühm osaleb nimelt suurprojektis partnerina.

Taotluse projektil  "Uudse metagenoomse keskkonnamonitooringu meetodi arendamine" ("Elaboration of novel metagenomic method for environmental monitoring") andis tehnikaülikooli töörühm Euroopa Komisjoni sisse 2008. aasta novembris. Life+ Environment Policy & Governance programm jagab toetuseid looduskeskkonna kaitsele ja looduskaitsele suunatud programmidele. Sellest aastakäigust finantseeriti 90 miljoni euroga 19 riigi 99 projekti. Alates 1992. aastast on programm jaganud välja 2,2 miljardit eurot.

Autor: Haldusuudised.ee