Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nord Streami ärapõlgamine loovutas paarsada töökohta soomlastele
Nord Streami vastu sõdides on Eesti saanud selgeima kaotuse Sillamäe näol, mis oli 2007. aastal gaasitoru logistikakeskusena selge konkurent Kotka linnale. Nüüd saab Soome tehases tööd 190 inimest.
Ühtki Eesti ettevõtet, kes praegu Vene-Saksa gaasitoru ehitamises kaasa lööks, Nord Streami pressiesindaja sõnul ei ole. Kui palju aga meie naaberriigid gaasitoru ehitustööde pealt kasu lõikavad, on raske täpselt öelda. Allhankijate lepingumahud on enamjaolt konfidentsiaalsed. Teada on see, et kogu torude ettevalmistamist ja logistikat juhtiva Eupeci leping Nord Streamiga on väärt 650 miljonit eurot (10 miljardit krooni) ja sellest umbes 100 miljonit (1,6 miljardit krooni) investeeritakse Läänemere-äärse viie logistikapunkti infrastruktuuridesse.
Näiteks Rootsi Karlskrona linna investeeritakse sadama ja laoplatsi ettevalmistuseks, maa vallalt rentimise ja mitmesuguste maksude kaudu umbes 80 miljonit Eesti krooni. Kuigi Gotlandi saarele ladustatakse vähem torusid, on investeeringud sinna suuremad, sest sadam vajas rohkem ettevalmistustöid.
Soome võidab projektist rohkem
100miljonilisele investeeringule lisanduvad aga kohalike firmadele või töötajatele makstavad tasud. Näiteks Karlskrona valla lassimis- ja lossimistööde ning laoplatsi ettevalmistava ettevõtte käibeks kujuneb umbes kolme aasta peale 50 miljonit Eesti krooni.
Võrreldes Rootsiga teenib Soome projektilt aga rohkemgi tulu, sest peale Hanko ladustamisjaama tegutseb Kotka linnas tehas, kus kaetakse torud roostevastase kihi ja betooniga. Seal saab kolme aasta jooksul tööd 190 inimest. Samuti on linnal torude ladustamise rendileping.
Töid tehakse hallis, mille sai 20 miljoni euro (310 miljonit krooni) eest ehitada rahvusvahelise NSS-Groupi Soome tütarfirma Nordic Hall Oy. Linnapea Henry Lindelöff on Soome meediale öelnud, et leping Nord Streamiga tuli linnale õigel ajal ehk just siis, kui metsa- ja paberitööstus oli end koomale tõmbamas.
Eesti jaoks on Kotka tehas kõige selgem näide kaotatud investeeringutest ja töökohtadest. 2007. aasta sügisel kinnitas Nord Stream AG juhatuse esimees Matthias Warnig, et on torude katmistehase rajamiseks juhtme kirdepiirkonda välja sõelunud kaks võimalikku asukohta - Sillamäe ja Kotka. Järgmisel kevadel oli selge, et tehas tuleb Kotkasse.
Sillamäe sadam tegi võimalikule tulevasele laoplatsile ja tehnikasse juba teatavaid investeeringuidki. Sadama omanikeringi kuuluva ekspeaministri Tiit Vähi sõnul on aga arusaadav, miks Kotka kasuks otsustati. "Kui Eesti ei olnud üldse nõus läbirääkimislaua taha istuma, siis seda suurem oli ju risk tehas siia tuua," ütleb ta.
Jüri Mõis: Eesti jääb energeetiliseks kolkaks
"Me oleks saanud olla huvitava kõrgtehnoloogilise tootmise juures ja tulevikus seda know-how'd ise pakkuda. Oleksime saanud rentida 40 hektarit maad, müüa elektrit ja kohalike tootjate tsementi. Ja 150 inimest oleks saanud tööd," räägib Vähi ja lisas, et iga töökoht sadamas kindlustab mitu töökohta sekundaarses ringis.
Kuid Nord Stream oli vaid üks võimalus, millest Eesti on jäänud ilma halbade suhete tõttu Venemaaga, märgib Vähi. Sama meelt on ettevõtja Jüri Mõis, kes Nord Streami pooldamise kõrval toetab üldiselt Venemaaga paremat läbisaamist. Mõis ütleb, et teeb seda kui majanduslikult ratsionaalse suuna esindaja. "Ja see pole mingi sõprusavaldus. Praegu oleme me välispoliitiliselt jooksnud ummikusse," lisab ta. Mõis on veendunud, et kui gaasijuhtmele loa andmine oleks pandud rahvahääletusele, oleks trass saanud võidu.
Hetkel kuum
Tema sõnul pole küsimus ainult selles, et gaasijuhtme ehitusaegsed töökohad ja investeeringud lähevad Eestist mööda, vaid mõju on pikaajalisem. "Me jääme Põhjamaade energeetilisest peatänavast kõrvale - energeetiliseks kolkaks," ütleb ta.
Ka Vähi toonitab, et tegemist ei ole tema või Mõisa isikliku võitlusega. "Küsimus on selles, et tuleks teha majanduslikult pragmaatilisi, mitte poliitiliselt ebakompetentseid otsuseid," sõnab Vähi. "Jumal ja loodus on meid pannud Euraasia keskele, aga meie tipp-poliitikud on otsustanud, et jumal ja loodus on eksinud ja me peame olema maailma ääre peal."
Eestil endal oli plaan rajada gaasitrass Läänemerre
Vähi sõnul oleks Eesti saanud läbirääkimistega nõustudes nõuda muu hulgas ka paremaid keskkonnatingimusi. Ta rõhutab, et gaasijuhtme poolt on ka Euroopa Liit. "Kui EL ei oleks gaasijuhtme poolt olnud, siis sakslased ei oleks seda ka ehitama hakanud."
Vähi meenutab, et kui ta 1992. aastal peaminister oli, rääkisid nad president Lennart Meriga pikalt ideest rajada gaasitrass Paldiski ja Soome vahel. Selle projekti eest seisis Vähi sõnul just Meri ise ja ükski teadlane ei olnud sellele tollal vastu. Ka praegu on projekt Eesti Gaasi tegevusplaanis sees.
kes on kes
Nord Stream AG omanikudVene Gazprom 51%Sakslaste BASF SE/Wintershall 20% ja E.ON Ruhrgas 20%Hollandi Gasuine 9%Eupec2005. aastal loodud ettevõte juhib kogu gaasijuhtme torude ettevalmistamist ja logistikat.Kutsutud Prantsuse firmaks, omanik on tegelikult lõunakorealaste Korindo Group.MinelcoRootsi riiklik kaevandusfirma, tarnib enamiku gaasitorude katteks minevast materjalist, 1,4 miljonit tonni rauamaaki.On Eupeciga koostööd teinud aastaid, seekordne tellimus on ettevõtte juhi Markus Petäjäniemi sõnul kõigi aegade suurim. Kuigi ettevõte pole tehingu väärtust avalikustanud, on see Rootsi ajakirjanduse andmetel väärt enam kui miljard Rootsi krooni.Tarnimine algas 2008. aastal ja kestab 2011. aasta teise pooleni. "Tellimus tugevdab meie kui tarnija positsiooni torude katmise tööstuses," märkis Petäjäniemi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
1
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
6
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele