14. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Minu arvates peaks presidendi palk olema eraldi ametipalkadest, mitte otseselt seostatud," sõnas Päss.

"See on ikkagi prestiižiga seotud positsioon ja ei saa olla ametipalkadega otseselt seostatud. Praegune keskmise palgaga seotud süsteem on piisavalt toimiv. Aga miks seda praegu tahetakse muuta, seda tõesti ei oska öelda," lisas ta.

Kui keegi tahab mingisugust stabiilsust, siis võiks Pässi sõnul riigiametnike palk ikkagi seotud olla keskmise palgaga, sest see on piisavalt dünaamiline majandusliku edukuse ja ebaedukuse perioodil.

"Kas see palk on 100 tuhat, 120 tuhat või 150 tuhat, selles ei ole üldse küsimust. Aga, et presidendi palgast hakkavad nüüd lähtuma riigiametnike palgad, see on küll väär. Presidendi palk peaks olema täielikult eraldiseisev," arvas Päss.

Tema sõnul on oluline, et inimeste sissetulek oleks sõltuvuses nende kompetentsiga. "Äriühingutes on sissetulekud küll drastiliselt suuremad, aga need on ikkagi seotud selle tegevuse edukusega ning on pigem tulemuspõhised."

"Kui tulemusi ei ole, siis see inimene enam ei juhi seda ettevõtet või tööd. Erasektoris on ikkagi karmimad seadused. Isereguleeruv süsteem ja mina olen selle poolt," märkis Päss.

"Eeldan, et riigikogu koosneb eetilistest inimestest ja lähtub heast tahtest - kes, siis teine peaks palgad määrama. Kui olekski sõltumatud eksperdid, ei pruugi tulemus parem olla," rääkis ta. 

Autor: Haldusuudised.ee