18. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui Iru oma 220 tonniga turule tuleb, tähendab see seda, et see maht peab prügilatelt ära tulema. Sisuliselt tekib situatsioon, et ladestamiseks ei jää enam üldse jäätmeid. Asja tulemuseks on, et liigume euroopalikule tasemele ja ladestus väheneb tunduvalt," rääkis Remmelg.

Ta lisas, et see euronõuetele vastavatele prügilatele tugevaks löögiks, sest masspõletusjaamaga pole äriplaanides arvestatud. "Ütleme nii, et kõigile ei jätku. Olmejäätmeid sisse vedada on väga ebatõenäoline, küll aga võib sisse vedada jäätmekütust, mis tuleb sadama kaudu ilusates kilerullides," selgitas Remmelg.

Jäätmekütust saab toota olmejäätmetest. Näiteks Ragn-Sellsi tehases, kui see 2011. aastal valmis saab, lähevad ühest otsast sisse olmejäätmed, põlevad tööstus- ja ehitusjäätmed ning teisest otsast tuleb välja kindlatele parameetritele vastav kütus, mis pallitakse ära või saadetakse lahtiselt kas tsemenditööstustele, katlamajadesse  või elektrijaamadesse.

Remmelga sõnul võib Eesti tulevikus jäätmekütust nii sisse tuua kui ka eksportida. Kui Ragn-Sells saab oma tehase valmis, vaatab ettevõte, kuhu on kasulikum müüa, kas Kunda Nordic Tsemendile, Väo jäätmeelektrijaamale, Soome või Läti tsemenditööstustele.

"Irusse meie jäätmekütus ei sobiks, Väosse aga küll," lisas Remmelg.

"Isiklikult ma arvan, et see on Eesti jaoks tõesti suur maht ja see on prügilatele surmahoop. Tallinna prügilas peavad oma tegevuse lõpetama," sõnas mees.

Autor: Haldusuudised.ee