Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti eksportijad lõikavad naabrite maksuhädast kasu
Läti on sealsetele eksportööridele käibemaksu tagastamise praktiliselt lõpetanud, mille tagajärgi said kohe tunda ka Eesti ettevõtted, mis kasvatasid müüki naaberriiki.
Statistikaameti andmed näitavad, et eksport Lätti vähenes alates 2008. aastast, kuid septembris tõusis järsult. Näiteks metalli ja metalltoodete ekspordi maht kasvas peaaegu kaks korda, 63 miljonilt kroonilt augustis 111 miljoni kroonini septembris.
Eksport Lätti tervikuna hakkas langema 2008 lõpus ja tõusma tänavu septembris, saavutades majanduskriisi eelse rohkem kui miljardi krooni piiri.
Kogu saladus peitub käibemaksus
Ettevõtjad nimetavad ekspordi kasvu põhjusena seda, et lätlased ei saa enam käibemaksu tagasi. 2009. aasta alguses kasvas Läti käibemaks 18%-lt 21%ni ja peale seda muutus Läti eksportööridel käibemaksu tagasisaamine praktiliselt võimatuks.
"Eesti eksport Lätti on viimastel kuudel tõepoolest järsult suurenenud," tunnistas ASi Frelok juht Andrei Sidorov. Ta selgitas juhtunut asjaoluga, et Läti ettevõtjatel on tekkinud suured probleemid käibemaksu tagastusega. Kuna riik peab käibemaksu kinni, on ettevõtted hakanud sisendmaterjale, näiteks metalli, ostma välismaalt, peamiselt Eestist, kuna siin müüakse neile kaup käibemaksuta.
RGR Metalli kommertsdirektor Gennady Molodõh märkis samuti, et lätlased on hakanud rohkem kaupa nõudma. Ta selgitas seda suuri kahjumeid kandnud Läti metallimüüjate majandusraskustega, kuid ei eitanud käibemaksu mõju.
Levada pole elavnemist märganud
Levadia Metalli direktor Viktor Levada ütles, et pole märganud Läti-suunalise müügi suurt kasvu. "Jah, käibemaksu tagasisaamise probleemid on naabritel olemas, kuid need pole praegu tekkinud. Läti ettevõtted ostavad ka meilt metalli, kuid tervikuna on majandus sel maal surnud, seetõttu ei hakanud ma rääkima müügi kasvamisest naaberriiki," selgitas ta.
Ekspordi kasvu Lätti on märganud ka metsatööstusettevõtted, kuid suuremat tõusu ootavad nad kevadel. Eesti Metsatööstuste Liidu juht Ott Otsmann sõnas, et tuleva aasta esimeses kvartalis toimub teatud aeglustumine, kuid kevadel ootab ta sellele järgnevat tõusu. "Järsku tõusu loomulikult ei tule," lisas ta.
Metallimüüjate sõnul on müügi kasv Lätti ajutine nähtus. Sidorovi hinnangul ei saa selline olukord kaua kesta. "Võimalik, et Läti ettevõttes ostavad tuleval aastal vajalikud kaubad veel Eestist, kuid varem või hiljem muudab Läti valitsus oma suhtumist ekportööridesse," selgitas ta.
Sama meelt oli ka Molodõh, kes lausus, et niikohe kui olukord Lätis stabiliseerub, langeb ka ettevõtete huvi Eesti metalli vastu.
Hetkel kuum
Läti topib maksuaugu seaduses kinni
Läti tööandjate liidu juht Elina Egle ütles, et riigi maksusüsteem motiveerib ettevõtjaid üha uusi toodangu või teenuse omahinna alandamise viise otsima. Üheks selliseks võimaluseks on tehingute tegemine naaberriikides, näiteks Eestis.
"Nii õnnestus vähendada käibelt võetavat maksu. Raske on määratleda selliste tehingute mahtu, kuid on teada, et seda on kasutatud rohkem teenuste sfääris: ärikonsultatsioonis, hotellinduses ja autokaubanduses," rääkis Egle.
Ta lisas, et olukord võib muutuda 2010 jõustuvate seadusemuudatustega, kuid hetkel on vara öelda, milline on nende muudatuste mõju.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.
Enimloetud
Viimased uudised
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Ülemiste piirkonda ootab lähiaastatel kümnendi üks suurimaid investeerimistsükleid. Ainuüksi Ülemiste keskuse 130 000 ruutmeetrile lisandub veel 50 000 ruutmeetrit.
Konverentsid
Hetkel kuum
See puudutab linnavõimu, arendajaid, arhitekte, ehitajaid. Turvavööd hoidke ligi.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele