Ericsson Eesti täidab 4G võrgu seadmete tootmisel olulist rolli just Euroopa, Aafrika ja Lähis-ida regiooni jaoks, tootmisega loodetakse alustada esimese poolaasta jooksul.
"Ericssoni tootmine on üles ehitatud regionaalsele tarnestrateegiale ja Tallinna tehasel on oluline roll Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida regioonis," rääkis Ericsson Eesti juht Veiko Sepp, kes selgitas, et tootmine on ära jagatud erinevate Ericssoni keskuste vahel.
"Eestis hakatakse tootma raadiovõrgu seadmeid. Neid toodetakse ka juba Ericssoni teistes tehastes. Kui hakkab rohkem operaatoreid neid kasutusse võtma, siis saab Tallinna tehasel olema tootmises oluline roll," rääkis juht ning lisas, et tootmisega loodetakse alustada umbes aasta esimese poole jooksul.
Kui palju Tallinna tehas selle tõttu investeerima peab? "Seda numbrit on täna vara öelda. Praegu pannakse kokku kofiguratsiooni, mida selleks vaja on. Kui EASi tehnoloogiaprogramm avaneb, saame konkreetsetest numbritest rääkida," ütles Sepp. Ericsson Eesti taotleb EASi tehnoloogiaprogrammist toetust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tootmismahud peaksid suurenema siis, kui uus mobiilsidepõlvkond laiemalt levima hakkab. Täpsetest rahanumbritest Sepp rääkida ei tahtnud, kuid nentis, et tehase seadmete ja augustis tehtud investeeringu kasutamisintensiivsus kasvab oluliselt.
Kuna 4G võrgu litsentside välja andmine on Eestis lähitulevikus plaanis, võib pärast litsentside välja andmist Ericssoni Tallinna tehases toodetud seadmeid ka Eestis kasutusele võtta.
Detsembris avati Stockholmis maailma esimene 4G-võrk, mille esimese osa tarnijaks oli Ericsson.
4G-võrgu näol on tegemist uue mobiilside põlvkonnaga, mis eelkõige võimaldab suuremaid andmesidemahte üle mobiilivõrgu. See võimaldab näiteks sülearvutiga olla ühenduses asukohast sõltumata üle mobiilvõrgu kiirusega kuni sada megabitti sekundis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.