Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bürood võivad ventilatsiooni ööseks välja lülitada
Kawe Plaza büroohoonet haldava Kawe Groupi juhatuse liige Jaanus Kosemaa ütles Äripäevale, et büroohooned võivad elektrienergia kulude kokkuhoiuks pärast tööpäeva lõppu ventilatsiooni välja lülitada.
Äripäeva küsimustele vastab Jaanus Kosemaa, kes kuulub Kawe Groupi juhatuse kõrval ka Elektrienergia suurtarbijate liidu liikmeks oleva Graanul Investi nõukokku.
Kui tõenäoliseks peate, et elektriturg avatakse 1. aprillist hiljem, st riigikogu lükkab turu avamist edasi?
Ma loodan, et tähtaegadest peetakse kinni. Lõpusirgel on teemade käsitlus muutunud lõpuks sisulisemaks, kuigi natuke liiga viimasel minutil. Joonistuma on hakanud huvigrupid, mis on nii mitmekülgse teema puhul loomulik. Edasine pikem käsitlus tooks need muidugi selgemalt esile. Samas usun, et rahva poolt makstava tasu eest suudavad otsustajad protsessi ohjes hoida.
Kui palju erineb Kawe Plazale pakutud elektrienergia vabaturu hind praegusest hinnast?
Raske öelda, kuna reaalsust pole võimalik testida. Täna on Kawe Plaza tarbimine alla 2 GWH , Kawe Plaza brutopind 7200 ruutumeetrit. 2013 kohta on raske öelda.
Kui palju erinevaid pakkumisi olete saanud ja kui palju/milles on need üksteisest erinenud?
Kawe Groupil on täna 11 erinevat objekti. Nendest OÜ Kawe Logistika, mis haldab logistikakeskust Tartu maanteel, tarbib rohkem kui 2 GWH. Oleme selle objekti kohta saanud pakkumise Eesti Energialt ja rohkem mitte. Me pole veel valinud, mismoodi käitume, kas võtame rohkem riski või vähem. Kui aeg käes, räägime ka klientide ETK ja Smarteniga. Esialgu tundub, et asi läheb emmal kummal juhul päeva lõpuks kallimaks. Kui siin aastate pärast kauplemine ja ühendused hakkavad sujuma, muutub asi vast teises suunas, kuigi ajafaktor seda arvamust ei toeta.
Milliseid võimalusi omab büroohoone elektrienergia kokkuhoiuks?
Tuleb jälgida, milliste režiimidega töötavad erinevad seadmed, mida saab teha läbi keskse automaatika. Ilmselt pole mõttekas lasta näiteks kesksel ventilatsiooniseadmel töötada õhtuti kauem kui kell 19ni ja see tuleks sisse lülida vahetult enne tööpäeva algust, et värske õhk oleks majas. Sama käib jahutussüsteemide kohta. Maja üldelektri töögraafikut tasub ka jälgida, tänavakütete režiime jne. Võib arvata, et see on väike kulu ja see ongi väike kulu, aga kokku tuleb juba märkimisväärne summa, mille peavad kinni maksma üürnikud.
Ka klientidel on erinevad huvid, maksujõulised arvavad, et las ventilatsioonisüsteem käib kauem, neil mõned inimesed tööl, samas teine kontor, mis ei luba kontoris kauem töötada, ei taha masin käimist kauem kui tööpäeva lõpuni. Päeva lõpuks küsib uus klient kuluarveid näha ja kui need on suured, tuleb renti alla lasta, et konkurentsis püsida. Laias laastus peaks nii majaomanikul kui üürnikul olema sarnased huvid, kuigi alati ei kattu need täielikult ja kliente on erinevaid. Samas usun, et väiksemate kulude eesmärgil on võimalik keskteed leida.
Kui tõenäoliseks peate rentnike lahkumist ja uute üürilepingute sõlmimise raskenemist elektrienergia hinnatõusu tõttu büroohoonetes ning kaubanduskeskustes?
Hetkel kuum
Kaubanduskeskuste kohta ei oska öelda. Büroohoonete kohta ei usu ma, et peale aastast tsüklit ja hinnakujunemisi erinevate hoonete vahelised hinnakäärid väga suured oleksid. Hetkel pole see veel ka aktuaalne, kuna paljudel hoonetel pole tarbimine üle 2 GWHi. Kui nüüd need, mis seda piiri ületavad, saavad enne sama piirkonna sarnase klassi teisi hooneid tunda olulist elektrihinna tõusu, võib tekkida väike surve rendi redigeerimiseks.
Täna ehk detsembris-jaanuaris moodustab elektrihind jämedalt 20-25% üürniku kuu arvest. Arvan, et sarnase suurusega majades ei ole probleemi. Kui majad on aga oluliselt erinevad ja neid pole turul palju, võib elektrihinna komponendis tulla väikesi erinevusi. Samas kogu kuu kuludega võrreldes see omakorda jälle mõnevõrra tasandub.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
4
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele