Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia teenis 9 kuuga ligi 1,2 miljardit kasumit
Eesti Energia 2009/2010. majandusaasta üheksa kuu äritulud olid 7,36 miljardit krooni, kontserni ärikasumiks kujunes 1,4 miljardit ja puhaskasumiks 1,2 miljardit, teatas ettevõte.
Positiivselt mõjutas Eesti Energia majandustulemusi püsikulude langus. Majanduslangus ja sellest tingitud elektrimüügi mahu vähenemine on aga avaldanud negatiivset mõju.
„Jooksval majandusaastal langes kodumaine elektrimüük pidevalt, keskmiselt kaheksa protsenti kuus," kommenteeris Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. "Kontserni efektiivsuse ja kasumlikkuse säilitamiseks tuli meil astuda jõuliseid samme kulude kärpimiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks.
Kontserni püsikulud vähenesid 2008/2009. majandusaasta üheksa kuuga võrreldes 16,2 protsenti. Peamised muutused toimusid seadmete ja rajatiste remondi- ja hoolduskuludes, tööjõukuludes ning transpordiga seotud kuludes. Madalamad tootmismahud on kaasa toonud ka kontserni muutuvkulude vähenemise, millest olulisim on langus CO2 heitekvootide kulus.
Kaasiku sõnul avaldas Eesti Energia finantstulemustele positiivset mõju ka elektrienergia eksport naaberriikidesse: „Elektrienergia eksport Soome ja Lätti aitab kompenseerida kodumaise müügi ja tulude langust ning lubab meil investeerida Eesti elektrivõrkudesse ja kohalikku tootmisesse.“
Eesti Energia investeeris viimasel kuuel majandusaastal kokku 16,4 miljardit krooni ehk keskmiselt 2,7 miljardit krooni aastas. Tänavu üheksa kuuga investeeris Eesti Energia 2,4 miljardit krooni.
Investeeringud jaeäri valdkonnas moodustasid 772 miljonit krooni, kus 762 miljonit krooni kulus Eesti Energia Jaotusvõrgul uute liitumiste väljaehitamiseks ja võrgu töökindluse suurendamiseks. Elektri ja soojuse tootmise valdkonda investeeriti 1 004 miljonit krooni, millest 475 miljonit krooni Narva Elektrijaamadesse, sh väävlipuhastusseadmete paigaldamisse 248 miljonit krooni ja Aulepa Tuuleparki 181 miljonit krooni. Kütuste valdkonna investeeringud moodustasid 532 miljonit krooni, kus suurimaks investeeringuks (241 miljonit krooni) on uue Enefit tehnoloogial töötava õlitehase ehitamine.
Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused.
Eesti Energia majandusaasta algas 2009. aasta 1. aprillil ning kestab 31. märtsini.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
4
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele