Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusjuhid: topeltarvete esitamine peaks olema välistatud
Kui tellija oma raha loeb, siis nii ei tohiks juhtuda, vastas Muuseumiehituse SA juhatuse liige Toomas Johanson päevaküsimusele, kui sageli juhtub, et ehitaja esitab topeltarveid.
Äripäeva päevaküsimus oli ajendatud tänasest leheloost, mis rääkis Solarise keskuse tellija ja ehitajate Merko ning Skanska vahelisest vaidlusest ning topeltarvete esitamisest.
„Enne, kui arve aktsepteeritakse, esitab ehitaja tehtud tööde akti ning sinna kirjutavad alla omaniku järelevalve esindaja, muinsuskaitse objektide puhul ka muinsuskaitse järelevalve esindaja, tellija poolne ehitusjuht ehk kõik nad kinnitavad, et töö on tõesti tehtud,“ rääkis Johanson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka Wolmreks Ehituse tegevjuht Olavi Israel ütles, et topeltarvete esitamine tundub talle väga kummaline ja tehniliselt seda ei saaks juhtuda.
„Inimlik eksitus on alati võimalik, kuid see tuleb kohe välja,“ rääkis Israel. „Ka meil on juhtumeid, kus on sisse lipsanud viga akti ja teatud tööd jooksid pigem töövõtja kahjuks.“
Israel avaldas hämmastust, et selline asi juhtus suurte, arvestatavate ja kõike standardeid omavate ehitusettevõtjate puhul. „Isegi, kui keegi eksib ja saadab välja topeltarved, siis sellised „näpukad“ elimineeritakse teatud faasis ja kindlasti enne lõpparvet ja objekti vastuvõtmist,“ lisas Israel.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.