18. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oma kirjas tõi projektbüroode liit välja, et maanteeamet hangib ASilt Teede Tehnokeskus põhjendamatult madala hinnaga teenust. "Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium põhimõtteliselt nõustub Teiega, et põhjendamatult madalad pakkumised võivad moonutada konkurentsi ega ole pikemas perspektiivis jätkusuutlikud," seisab vastuskirjas projekteerijate liidule, mis on allkirjastatud majandusminister Juhan Parts ja maanteeameti teedetalituse peaspetsialist Jelena Figurina poolt mõni päev tagasi.

Kirjas antakse vastus Kurna, Luige ja Juuliku eritasandiliste ristmike tehniliste projektide koostamise riigihankele, sest projektbüroode liidule jääb selgusetuks, kuidas nii odava hinnaga saab teenust pakkuda. 

Kui teenus tundub hankijale põhjendamatult madal, võib hankija nõuda selgitusi. Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu on nad hankepakkujalt selgitused saanud, aga tema sõnul on need konfidentsiaalsed.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses tegutseva Teede Tehnokeskuse juhi Taimo Mureri sõnul ei saa ta selgituste sisu kommenteerida, sest hanketegevus on pooleli ja maanteeamet pole oma otsust veel langetanud.

Projektbüroode liidu hinnangul esitab Teede Tehnokeskus projekteerimise hankekonkurssidel madalamaid pakkumisi, sest teenib tulu teistelt tegevusaladelt. Ministeerium kummutab selle väite. "Meile teadaolevalt on Teede Tehnokeskuse senise tegevuse jooksul projekteerimine olnud alati kasumlik tegevus ja teiste tegevusalade arvel ei ole seda olnud seetõttu vaja taotleda," vastas ministeerium.

"See ei vasta kindlasti tõele. Me ei kata ühtegi oma tegevusala teiste tegevusalade arvel," vastas Murer. Tema sõnul moodustavad projekteerimise teenuse maksumuse enamasti tööjõukulud, mis ettevõtete lõikes võivad erineda määral, mis lisaks töö jõudluse erinevusele põhjustavad suuremaid hinnaerinevusi. "Projekteerimise hinnad on langenud ning projekteerimisturg ei ole veel stabiliseerunud. Kõik ettevõtted panustavad praegu sellele, kuidas tööjõu kasutamise efektiivsust suurendada ja kulutusi optimeerida," ütles Murer.

Projektbüroode ühendus märkis juba jaanuaris, et kuna projekteerijad teevad pidevalt alapakkumisi, peaks ettevõtted omavahel kokku leppima hindade alampiiri. "Esiteks, projekteerijatel on aeg seljad kokku panna ja jõuda arusaamisele, millise hinnaga on võimalik kvaliteetselt projekteerida, millised hinnad on õiglased, meie kutseoskuste väärilised ja millest allapoole pakkumisi ei ole mõistlik ega sobilik teha," kirjutas Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektor Mauno Inkinen.

Tema hinnangul viib madalaima hinnaga pakkuja edukaks tunnistamine alla arhitekti ja inseneri kutseoskused ja maine.

"Eks tal on tõetera selles sees, aga ma ei kujuta ette, mida nad aluseks võtavad, kui hinna alampiiri määravad. Seda oleks huvitav teada. Mul pole selle vastu midagi, kui nad selle välja kujundaksid, aga seda oleks väga keeruline koostada," kommenteeris omanimelise projekteerimisbüroo juht Heinar Kaasik projektbüroo ettepanekut.

Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul oleks hinnakokkuleppe puhul tegu kartelliga ja seda ei tohiks mingil juhul lubada. Ots pidas jaanuaris Inkineni esitatud väljakutset kahtlaseks.

Autor: Haldusuudised.ee