Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energeetikud ja kaevurid tahavad soodsalt Eesti Energia aktsiaid
Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit ja Eesti Põlevkivitootjate Ametiühingute Liit tegid täna avalduse, milles soovivad, et Eesti Energia börsileviimisel saavad töötajad soodustingimustel aktsiaid ning saadud raha paigutatakse tootmisse Ida-Virus.
Järgneb ametiühingute avaldus
Eesti Energia on strateegiline ettevõte, mille edukusest sõltub riigi majanduskasv ja julgeolek, kuid samas ka tervete piirkondade sotsiaalne areng, eriti aga tööhõive Ida-Virumaal. Mõistame, et ettevõtte jätkusuutlik areng ja tuhanded töökohad Eestis on omavahel seotud. Seepärast juhime vabariigi valitsuse tähelepanu Eesti Energia investeeringuvajadusele, mis lähema kümne aasta jooksul ulatub kümnete miljardite kroonideni.
Toetades investeeringuid Ida-Virumaale, toetame Eesti majanduse kasvu allikaid ning aitame kaasa tööpuuduse vähendamisele. On selge, et läbi töökohtade loomise hoiame ära ka võimalikke sotsiaalseid pingeid, mis võivad muidu akumuleeruda ning väljenduda riigile kulukates tervishoiu, turvalisuse ja muude valdkondadega seotud probleemides.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sellega seoses kutsume valitsust üles suhtuma Eesti Energia rahastamisotsuse tegemisse täie tõsidusega. Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu (EEAÜL) ja Eesti Põlevkivitootjate Ametiühingute Liidu (EPTAL) ning nende, Eesti Energia kontserni kuuluvate ettevõtete töötajaid esindavate liikmesorganisatsioonide seisukoht võimaliku Eesti Energia vähemusosaluse börsileviimise osas on toetav tingimustel, et säilitatakse riigi strateegiline kontroll, töötajatel soodustatakse ettevõtte aktsiate omandamist ning saadud raha paigutatakse täielikult Eesti Energia tootmistegevusse Ida-Virumaal.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.