Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soomes nõrk kontroll musta tööjõu üle
Soome päevaleht Helsingin Sanomat jätkab täna võõrtööjõu teema lahkamist Soome ehitusel ning nendib, et riigi seadused on liiga hambutud, et musta tööjõu levikut ohjeldada.
„Kui kõik välismaalt tulnud töölised oleksid siin seaduslikult, saaksid kollektiivlepingutes kokku lepitud palka, maksaksid makse ning nende tööandjad tasuksid sotsiaalkindlustusmaksud, ei oleks neid siin nii palju,“ ütles lehele Soome ehitustööliste ametiühingu eestkõneleja Kyösti Suokas.
Hinnanguliselt töötab Soomes ehitusel ligi 30 000 välismaalast, peamiselt Eestist ja Poolast, kuid ka teistest riikidest – Olkiluoto reaktori ehitajaid on 60 erinevast riigist.
Suokas usub, et väga paljud välismaalased töötavad mustalt. Probleemist ollakse teadlik, kuid keegi ei võta midagi ette.„Oleme teemast rääkinud kõikvõimalikele otsustajatele, üksi president puudub veel,“ ütles ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Soome maksuamet on aastast 2008 teinud mitmeid reide ehitusplatsidele, mille tagajärjel on avastatud 30 miljoni euro eest tasumata tööandja makse, käibemaksuvõlga üle 20 miljoni euro ning enam kui 80 miljoni euro väärtuses välja makstud palku, millelt on maksud kinni pidamata, kirjutas leht.
Kuna ELis on tööjõu vaba liikumine, ei vaja teisest ELi riigist tulija tööluba. Töötaja peab end registreerima, kuid järelevalve selle üle on nõrk. Välismaal registreeritud firmal pole ka ettemaksu kohustust, mistõttu maksu tasumine palkadelt sõltub firma või töölise enda aktiivsusest.
Ametiühing sooviks, et igal töölisel oleks kiibiga ID kaart, mille peal oleksid ka maksuandmed. Taoline kaart on kasutusel näiteks Austrias.
Ka maksuamet möönab, et järelevalve ehituses on puudulik. „Kontrollimine on äärmiselt raske, sest ehitusala on väga ulatuslik ja killustatud,“ möönab Tuomo Karvonen maksuametist. „Seadused on hambutud.“
Soome valitsus kavandab praegu seadusemuudatusi, mis võimaldaks võõrtööjõu lihtsustatud sissetoomist ka väljastpoolt Euroopa Liitu.
Ametiühing kardab, et see avab Soome turu orjatööjõule. Suokas teab juba juhtumit, kus umbkeelsetele vietnamlastele maksti Soome kollektiivlepingu järgne palk pangaarvele, mille kasutamisõigus oli aga tööandjal. Palgapäeva järel võttis tööandja suure osa palgarahast endale.
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?