Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hamish Mcrae: Eesti arendagu põlevkivitööstust
Inglise ajalehe The Independent peatoimetaja ja Briti ajakirjanduses parimaks finants- ja majandusajakirjanikuks tunnistatud Hamish Mcrae ütles tänasel börsikonverentsil, et Eestil tuleks arendada põlevkivitööstust, sest maailmas kerkib esile energia probleem.
Mcrea arvamusel elame maailmas, kus muretsetakse järjest enam energia julgeoleku pärast. Majandus põhineb fossiilkütustel, mille tarned on ebakindlad ja pärinevad ebastabiilsetest riikidest ja piirkondadest, kus poliitline tasand on keeruline, lausus ajakirjanik. "Kas tahate sõltuda Venemaa gaasist?" küsis Mcrea, kelle sõnul britid seetõttu juba ehitavadki kõiksugu võimalusi gaasi hoiustamiseks.
Mcrea kiitis, et Eesti teeb targasti, kui püüab saada energia julgeolekus rohkem iseseisvamaks. Ta soovitas edasi arendada põlevkivitööstust, et vältida sõltuvuse teket.
Ta lisas, et kindlasti on vaja arendada taastuvaid energiaallikaid, sest tulevik saab olema keeruline. Arvatakse, et 20 aasta kaugusel on naftatarbimise tipp. Samas tõi Mcrae välja, et geoloogide rühmitus, kes nafta tipptarbimist uurib, on leidnud, et oleme jõudnud juba tippttarbimise perioodi. Seega oletatakse, et maagaasi ammendumine on lähedal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mcrea kiitis veel Eestit, mis on kõige arenenum riik valitsuse tasandil igasuguste kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste sisseviimisel. "Eesti on üleilmne pioneer tavatehnoloogia kasutamises," lausus Mcrae. "Kui ma nägin eile ID- kaardi esitlust, siis mõtlesin, miks me Britis seda teha ei saa?" lausus Mcrae. Tema sõnul seal lihtsalt ei usaldata valitsust, Eestis aga küll.
Samuti mainis mees, et Eesti on vist kõige parema rahandusdistsipliiniga riik. "Ma ei usu, et üheski riigis on laenukoormus avalikus sektoris nii madal kui Eestis," märkis Mcrae.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.