Ametnikud teenivad nõukogus palgalisa

Äripäev koostas nimekirja poliitikutest, ametnikest ja poliitnõunikest, kes kuulusid 2009. aastal erinevate riigi äriühingute, sihtasutuste ja avalik-õiguslike organisatsioonide nõukogudesse. Tulemus on muljetavaldav. Nii mõnigi eriti usin ametnik, nõunik või riigikogulane kuulub õige mitmetesse nõukogudesse ja tervelt kolmkümmend viis poliitikut kasseeris eelmisel aastal nõukogus istumise eest vähemalt 100 000 krooni.

Pretsedenditu liidripositsiooni hõivas üheksasse nõukokku kuulumisega kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. Tema teenis nõukogutöödega üle 275 000 krooni palgalisa.

Suured kasumid väärivad nõukogus kõrgeid tasusid

Riigikogu liige, reformierakondlane Tatjana Muravjova kuulus mullu haigla, tagatisfondi, relvatööstuse ja lennujaama nõukokku ja teenis nõukogu tööga sel ajal kokku ligikaudu 154 000 krooni.

Kui helistan talle ja palun nõukogu liikmelisuse teemal kokkusaamist, on saadik kohe lahkelt nõus. Kümmekond minutit hiljem aga helistab tagasi ja vabandab, et "asjaolude muutumise" tõttu soovib ta küsimusi kirjalikult ja lubab neile päev hiljem vastata.

Päev hiljem ei vasta aga mitte riigikogulane Muravjova, vaid riigikogu Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Toomas Viks Äripäeva ajakirjanikku halvustava kirjaga.

"Tatjana Muravjova ei tööta ammu Tallinna linnas ja on juba aastaid riigikogu liige. Ajakirjanikuna võiks Teil olla piinlik selliste eksituste pärast. Sama piinlik on eksimus väita, nagu kuuluks pr. Muravjova nelja nõukogusse, tegelikkuses kuulub ta vaid kahte," rõhutab nõunik hetkeseisu, olgugi et tabel on kokku pandud 2009. aasta andmete baasil.

Viks jätkab nõunikele hästi selgeks õpetatud tekstiga, et "riigikogu liikme töö ja mandaat on olla riigikogu liige ja esindada oma valijate tahet". "Parlamendiliikme töö on avalikkuse huvi seisukohalt ülimuslikum kui tema töö eraõigusliku ettevõtte nõukogus, isegi kui ta on sinna määratud riigi esindajana."

Lisaks õigustab Viks ka Eesti Energia nõukogu liikme Kalle Pallingu äriseadustiku põhimõtete eiramist, millega reformierakondlane paari kuu eest riigikogus energiafirmale kahjuliku otsuse poolt hääletades sadu miljoneid toetuskroone röövis. "Kalle Palling käitus igati õigesti nii riigi huve silmas pidades kui õiguslikult ja eetiliselt." Viksi arvates "oleks ju nonsenss, et riigikogu liige vaid seetõttu, et ta on mõnes eraõiguslikus nõukogus, peaks riigikogus hääletades esindama mitte avalikkuselt saadud mandaati ja põhiseadusest tulenevaid põhimõtteid, vaid mõne eraõigusliku ettevõtte huve".

Nõukogu liikme töö pole ammu mugav palgalisa

Tallinna endine abilinnapea, praegune SA Tallinn 2011 sihtasutuse juhatuse liige Jaanus Mutli vastab ise Äripäeva küsimustele ja lisab vastust sisaldava elektronkirja lõppu, et juhul, kui siinkirjutaja tahab veel üht-teist täpsustada, on ta valmis lisaküsimustele vastama.

"Nõukogu liikme kandidaat selleks midagi erilist ise tegema ei peagi, peab vaid esitama oma kirjaliku nõusoleku. Nõukogu liige peab kindlasti tundma äriühingute ja sihtasutuste toimimise mehhanisme. Samuti tuleb seda tööd teha erilise hoolega, sest nõukogu liikmed vastutatavad vastuvõetud otsuste eest isiklikult. See tähendab, kui vastuvõetud otsusega tekitatakse näiteks varaline kahju äriühingule või sihtasutusele, siis võib tulla kõne alla ka nõukogu liikme isiklik materiaalne vastutus. Vastutatakse niiöelda naha ja karvadega," lisas Mutli.

Mutli väitel ei ole erakondlik kuuluvus kuigivõrd oluline, samuti kuuluvat nõukogudesse väga erineva haridusliku taustaga inimesi.

"Erakondlik kuuluvus ei ole määrav, küll aga Tallinna näitel on loogiline, et need, kes on linnas parasjagu võimul, võtavad vastutuse ka linna äriühingutes ja sihtasutustes. Sama lugu on ju ka riigi äriühingute ja sihtasutustega, kus nõukogudes istuvad koalitsiooni saadikud," selgitas eksabilinnapea, täpsustades, et linna äriühingute või sihtasutuste puhul määrab nõukogu liikmed Tallinna Linnavalitsus.

Mutli tunnistab, et nõukogude tööle kulunud päevi ja tunde ei ole ta pidanud vajalikuks kokku lugeda. "Nõukogu liikmeks olemine ei tähenda siiski ainult koosolekutel käimist. Koosoleku materjal tuleb alati ka enne läbi töötada ja see võtab parasjagu aega. Need ajad on ammu möödas, kui nõukogu liikme tööd võidi käsitleda mugava palgalisana. Nagu ma enne mainisin, nõukogu liikmeks olemine tähendab ka suurt vastutust ja see tuleb kuidagi korvata. Seetõttu ei ole midagi eriskummalist selles, et nõukogu liikmetele tasu makstakse," arutles Mutli.

Brüsselis viibinud kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles rõhutas, et nõukogu liikmeks määramise aluseks on alati ministri käskkiri.

"Konkurentsi kohta nõukogudesse informatsioon puudub, sest vaatamata levinud väärarusaamadele tehakse nõukogudesse kuuludes tööd ja ka vastutatakse. Seega ei saa see olla mugav olemise koht, kuhu iga hinna eest soovitakse jõuda. Võib-olla on kusagil ka nõukogud, kus eesmärgiks on küpsiste ja kohvi hävitamine, aga mul puudub selline kogemus," märkis Sukles.

Kas ettevõtja võib olla omakasupüüdmatu?

Ettevõtja Olari Taal ei suuda nimetada ühtki riigikogulast, kes oleks ärinduses kompetentne ja kõlbaks mõne tema ettevõtte nõukogusse. Ärimees Tiit Pruuli sõnul ei ole probleem aga mitte selles, kas nõukogudesse kuuluvad poliitikud, ametnikud või ettevõtjad. "Probleem on selles, et me kahtleme nende inimeste omakasupüüdmatuses."

Kui toonane õiguskantsler Allar Jõks tegi 2008. aasta jaanuaris riigikogule ettepaneku keelustada riigikogu liikme kuulumine riigi äriühingu koosseisu, kiitis riigikogu Jõksi ettepaneku 86 poolthäälega heaks, kuid praeguseni pole riigikogu "staatuse seadusse" muudatust sisse viidud.

Endise õiguskantsleri arvates on küsimus lahendamata põhjusel, et "Eestis valitseb veel nõukogude ajast ekslik arusaam, justkui ei oleks ettevõtte poliitilisele juhtimisele alternatiivi".

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, keskerakondlane Evelyn Sepp ütleb, et on viimase aasta-pooleteise jooksul teinud igas kuus vähemalt korra ettepaneku teema päevakorda võtta ja edasi menetleda. "Isamaaliidu ja Reformierakonna häältega on see ettepanek maha hääletatud. Ju on neil siis lihtsalt lootus, et valijad ei saa sellest aru, et nad tegelikult ei soovi selle muutuse esilekutsumist," lisas Sepp.

Nõukogudesse kuulumise seaduslikkus vajab lahendit

IRLi parlamendisaadik Urmas Reinsalu väitel ei ole nemad enda fraktsiooni saadikuid riigi äriühingute nõukogudesse läkitanud just põhjusel, et teema ei ole seni saanud selget lahendust. Reinsalu annab mõista, et kõige mõistlikum oleks, kui istuv õiguskantsler läheks Jõksi kaheaastavanuse ettepanekuga, mis seni täitmata, riigikohtusse ning Eesti kõrgeim kohtuorgan annaks küsimusele lõpliku hinnangu.

Seni, kuni riik käitub enda äriühingutes või sihtasutustes umbmäärase omanikuna, ei ole nõukogul võimalik tagada riigi omaniku eesmärkide ja huvide täitmist äriühingus või sihtasutuses. "Siin ei oma tähtsust, kas nõukogu liige on poliitik, ametnik või oma ala professionaal - ei ole võimalik esindada omaniku huve, mida omanik ei ole selgesõnaliselt väljendanud," sõnab Riigikontrolli tulemusauditi peakontrolör Tarmo Olgo.

Minister: juhuslikke inimesi nõukogudesse ei satu

Eksminister ja ettevõtja Olari Taal on ka ise kahe riigiettevõtte, Riigi Kinnisvara ASi ja Eesti Energia nõukogus istunud.

"Üldiselt on see jama. Valdavalt olid riigikogu liikmed pidurid. Nad olid lihtsalt arengupidurid. Kui inimene on pisut ebakompetentne, siis ta pigem jätab otsustamata, kui võtab vastutuse ja otsustab," meenutas Taal poliitikute mentaliteeti. Taali hinnangul peaks "igasugused" poliitikud ja ametnikud riigiettevõtete nõukogudest eemal hoidma.

"Kui ettevõtte areng on oluline, siis ei peaks nõukokku riigikogulased ja ametnikud kuuluma. Miks on Norra riigiettevõte Statoil nii edukas? Ainult ühel põhjusel: riik nende tegevusse absoluutselt ei sekku. Minu teada istuvad seal neli või kuus Norra tippärimeest. Parteilisus ei anna midagi ettevõtluses juurde," on Taal veendunud.

Pigem suurendab ärimehe hinnangul poliitikute ja ametnike kuulumine riigifirmade nõukogudesse hoopis korruptsiooniohtu. "Võtke kasvõi praegu… Parteidel on kokku umbes 30 miljonit krooni võlgasid. Kuskil on vaja see raha ju kokku saada, kas nüüd läbi natukese kaasaaidatud riigihanke või lobitöö," arutleb Taal.

Kultuuriminister Laine Jänes kinnitab samas, et riigiametisse tööle saamine on piisavalt raske, mistõttu ei satu päris juhuslikke inimesi ka ettevõtete, sihtasutuste ja avalik-õiguslike organisatsioonide nõukogudesse.

"Iga liige nõukogus esindab mõnda organisatsiooni või ühendust ja alati peab nõukokku kuuluma ka riigi esindaja, kelleks on kultuurivaldkonnas tavaliselt ministeeriumi erinevad ametnikud, eraldi on kaasatud rahandusministeerium. Sõel riigiametisse tööle saamiseks on piisavalt tihe. Seega ei peaks tundma muret võimalike nõukoguliikmete kompetentsuse pärast. Ametnikud kannavad nõukogudes edasi järjepidevust, sest nagu teada, ministrid tulevad ja lähevad…," lisas Jänes.

Kelle huvide eest seisavad nõukogudes ettevõtjad?

Kui ärimees Taal eelistab nõukogudes näha ettevõtjaid ja poliitikud riigikogulasi ja ametnikke, siis ettevõtja, peaministri eksnõunik Tiit Pruuli hoiatab must-valge maailmapildi eest.

"Ma ei arva, et ettevõtjad oleks alati kõige paremad isikud riiki esindama. Isegi kui Sõõrumaa huvi raudtee- ja energeetikaäri vastu tekkis täiesti sõltumatult tema kunagisest kuulumisest Eesti Raudtee ja Eesti Energia nõukogudesse, tekitab see ikkagi moraalselt küsitava fooni tema omakasupüüdmatusest neist ametites. Kui Väino Linde või Mati Raidma puhul ma tean, et nende taga on Reformierakond, siis näiteks Jüri Käo puhul ma ei tea, kas ta parasjagu sõbrustab Laari või Reiljaniga, Lumani või Annusega. Ma ei saa ka kunagi teada, millist oma klienti võib mõnes küsimuses esindada näiteks raudtee nõukogus istuv investeerimispankur," mõtiskleb Pruuli.

Ta arvab, et suurt osa ärimehi kannustab riigiettevõtete nõukogudes istuma tühipaljas edevus.

"Nõukogu kohta kaupleb mõni tegelane endale samamoodi nagu kutset presidendiballile," lisas Pruuli muiates.

Mis puudutab ametnike kuulumist nõukogudesse, siis nemad oleksid Pruuli hinnangul kõige õigustatum valik.

"Paraku oleme näinud, kuidas Eesti on muutunud "Yes, Minister"-tüüpi ametnike riigiks, kus tippametniku heaolu sõltub poliitiku suvast. Suure osa ametnike suurim oskus on lugeda poliitiku soove tema silmist. Mis põhjustel ja millise korralduse annab poliitiline minister või erakond ühele õnnetule ametnikule, jääb igaveseks saladuseks, sest ametnik vaikib kui haud," teab eksnõunik.

Nn poliitik-juhtmed, poliitnõunikud ja "tagatoarahvas" on Pruuli väitel - ta ise ei ole nõunikuna kuulunud ühegi riigifirma nõukogusse - kõige ohtlikum seltskond ning tuleks ettevõtete nõukogudest üldse võimalikult kaugel hoida.

"Siia kuuluvad tihti noored ja algajad, kel pole veel piisavalt kogemusi asjaajamises ega piisavalt meelekindlust tõe eest seista. Siia kuuluvad õnneotsijad, kes püüavad teiste varjus talitada. Samuti on selles kastis lihtsalt rumalam rahvas, kes kunagi ei küüni esiritta, aga keda suurmeestel on vaja kasutada ja siis nõukogukohtadega premeerida. See kamp tuleks kindlasti riigiettevõtetest eemale hoida, aga vaadake, kui palju neid seal iga valitsuse ajal on," muretseb Pruuli.

Riigikogu liikmete ja ka eksministrite suurimaks probleemiks ärimehe silmis on lihtsalt motivatsiooni- ja ajapuudus. "Muidu sobiks paljud neist minu meelest põhimõtteliselt seda rolli täitma küll. Kokkuvõtteks, probleem pole mitte selles, kas nõukogudesse kuuluvad poliitikud või ametnikud või ettevõtjad. Probleem on selles, et me kahtleme, teatava põhjusega seejuures, nende inimeste omakasupüüdmatuses," nentis Pruuli.

Riigikogu menetleb ebamugavat paragrahvi juba aastaid

Endine õiguskantsler Allar Jõks tegi riigikogulastele tunamullu jaanuaris ettepaneku viia riigikogu liikme staatuse seadus kooskõlla ametite ühitamatuse ja võimude lahususe ning tasakaalustatuse põhimõttega.

Tema väitel saanuks kõige kiiremini teema päevakorrast maha võtta, kui riigikogu sätestanuks "staatuse seaduses" keelu riigikogulase kuulumise kohta riigi esindajana riigi äriühingu nõukogusse.

Parlamentaarse kultuuri taset näitab tõik, et 20 päeva asemel on riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses juba aastaid kaks seaduse muudatuse eelnõud.

Keskerakonna esitatu keelaks erisusteta riigikogulaste kuulumise riigi äriühingute nõukogudesse ja teine, põhiseaduskomisjoni - seal domineerivad Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond - algatatu viiks nende praeguse ettevõtete nõukogudesse kuulumise põhiseadusega kooskõlla ehk kinnistaks riigikogulaste õiguse kuuluda riigi äriühingu nõukokku. Viimati nimetatud eelnõuga lahendataks vastuolu põhiseadusega sellisel moel, et riigikogu liikmeid nimetaks ministri asemel riigi äriühingu nõukogusse riigikogu komisjon.

Kommentaar

Jürgen Ligirahandusminister

Nõukogu on vastutusrikas ja tõsine struktuur, kuhu inimesi valitakse ettevalmistuse ja usalduse järgi. See ei ole tunnitöö. Parteipilet ei ole selleks vajalik ega nõutud.

Ise olen saatusele tänulik, et mind on nõukogudesse usaldatud. Ja mu kvalifikatsioon alates ülikoolidest ja ettevõtluskursustest kuni töökogemuseni on sellele vastanud. See on koormav, aga ka väga arendav. Poliitikuile heidetakse ebaõiglaselt ette elust irdumist, ja sama ebaõiglane on etteheide nõukogudesse kuulumisest. Vaid parlament või volikogu võib teatud otsustusprotsessidest irdumist siiski soosida. Ma ei kujuta hästi ette ministrit ilma sellise kogemuse ja kindluseta, mida ettevõtete juhtimine parlamendile lisaks annab.

 

 

 

Autor: Haldusuudised.ee