Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektri tulevikutehingute hind kasvab teist nädalat
Esimese kuu hinnad olid suhteliselt tugevalt mõjutatud Läti suurveest, mis survestas hindasid allasuunas, tulevikutehingute hinnad kasvavad teist nädalat järjest.
Samal ajal jäi keskmine turuhind oluliselt kõrgemaks kui ajalooliselt on näha olnud Põhjalas, kus suurvee ajal on hinnatase langenud viimase 3 aasta jooksul isegi alla 32 €/MWh-st. Elektri börsihind Eesti turupiirkonnas oli esimesel kauplemiskuul keskmiselt 35,8 €/MWh, Soomes 43,7 €/MWh ja Leedus 37,3 €/MWh, avaldas Eesti Energia oma blogis.
Tulevikutehingute hinnad on oluliselt kasvanud teist nädalat järjest, 2011. aasta baasenergia lepingu hind Nord Poolis on kasvanud 2 nädalaga 42,7 €/MWh-st 47,5 €/MWh-ni (+11%). Tulevikutehingute hinnatõusu mõjutasid suurenenud söe (83,7 $/t, +3,4%) ja saastekvootide hinnad (15,9 €/t, +6,6%), samuti nõrgenenud ootused Põhjamaade hüdroreservuaaride kujunemise kohta 2010. aasta kevad-suvel.
Tulevikutehingute hinnatõusu mõjutasid suurenenud söe (83,7$/t, +3,4%) ja saastekvootide hinnad (15,9 €/t, +6,6%), mida toetas mõõdukas nafta hinna tugevnemine (86,3 $/bbl, +0,2%). Lisaks kütuse- ja CO2 turule toetab Nord Pooli hindasid Norra ja Rootsi hüdroreservuaaride madal tase.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Norras on Nord Pool Spoti viimastel andmetel hüdroreservuaarid 22,8% ja Rootsis 12,4% tasemel maksimumist. Hüdroreservuaaride madalamale tasemele jäämist võrreldes eelmise aastaga näitavad ka madalamad lumevarud, mis on analüütikute andmetele tuginedes normaalsetest tasemetest pea poole madalamad.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.