5. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Varem suurt arhitektuuribürood omanud arhitekt Raul Vaiksoo ja interjööridisainer Krista Aren otsustasid viis aastat tagasi eelistada vaimset ja materiaalset vabadust. Ja nad ei kahetse. Vastupidi. Äripäeva kiiresti arenevate ettevõtete Gaselli edetabelis on nad 700 firma seas jõudnud tublile 80. kohale.

"Kui eesmärk on suur kasum ja materiaalne heaolu, siis seda ei saa hukka mõista. Kindlasti on teatud eluetapil vaja ka suure kasumi nimel tegutseda," ütleb Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo ainuomanik Krista Aren. Tema sõnul teenis arhitekt Vaiksoo suures büroos töötades mitu korda rohkem kui praegu.

Eesmärk: elada ära ja teha meelepärast tööd

"Kui eesmärk on aga teha seda, mida hästi osatakse, armastatakse ja mille tegemisest rõõmu tuntakse, siis võib valida veidi veidrama eesmärgi. Meie eesmärk on näiteks elada ära ja teha endale meelepärast tööd. Elame vaba inimese karmi elu. Meil on kesklinnas 53ruutmeetrine korter, odav auto ning alati, kui soovi on, võimalus võtta ette üks reis või matk. See on väga mõnus tunne," põhjendab Aren, miks viie aasta eest otsustati isiklik osaühing luua. Raul Vaiksoo on perfektsionist. Suures büroos kulub palju aega teiste juhendamisele ja administreerimisele, mis ei ole Vaiksoo lemmiktegevus. Loominguliseks tööks ei jää nii palju võimalusi, kui ise sooviks ja tahaks. "Raul on kontrollifriik. Väga täpne. Peab alati tööde tähtaegadest kinni, mis kunstiinimeste puhul ei olegi just väga tavapärane. Suuremas ettevõttes tekib tunne, et oled justkui mutter masinavärgis, kellest õieti midagi ei sõltu. Keegi teine määrab tähtajad tööle, mida ta kunagi teinud pole, kogu masin pöörleb kvantiteedi, mitte kvaliteedi huvides," selgitab Aren.

"Arhitekti tööpäevad kestavad 7.30st sageli õhtul 23ni. See on üsna tavapärane. Ja ometigi peame väga palju töid tagasi lükkama. Proovime hoiduda lepingutest, mille puhul on näha, et see objekt küll kunagi ei realiseeru. Rauli jaoks on oluline, et ta saaks projekti jälgida otsast peale kuni töö lõpuni," räägib Aren.

Ta ei salga, et teatud määral nad enda kliente valivad. "Teate, inimestel on hindadest ja rahast tihtipeale väga imelik arusaam. Mõeldakse, et 100 000 või miljon krooni on suur raha. Projekti või maja tervikliku valmimise mõttes ei ole see tegelikult arvestatav summa. Arhitekti ülesanne on see tellijale selgeks teha. Väiksematel eratellijatel sageli selline arusaam puudub," märgib Aren.

Ta ütleb, et nende jaoks on kahtlemata huvitavad karismaatilised inimesed. "Nagu ka objektid, mille lahendamises on väljakutse või mingi intriig. Vaiksoo on kahtlemata just selliste lahenduste maailmameister," lisab interjööridisainer muiates.

Kui küsida, milliseid töid ja tegemisi kunstnik seni kõige kihvtimaks on pidanud, siis meenutab Aren Rakvere Teatrimaja, Purdi metskonnas asuva maamõisa ja Kakumäel asuvat klaasist häärberi projekti. Viimane töö osaleb ka tänavusel Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

Pöörane Kakumäe klaasmaja projekt

"Täiesti hull projekt! Eramu on mitmetasapinnaline sõrestik, mille orientatsioon ilmakaarte suhtes on äärmiselt oluline. Suur osa sõrestikust on kaetud klaasiga, nii et tekib tunne, nagu elakski puude vahel," proovib Aren hoonet kirjeldada.

Suuremas ettevõttes tekib tunne, et oled justkui mutter masinavärgis, kellest midagi ei sõltu.

Krista Aren, interjööridisainer Sellele Eesti ühe hinnatuma vandeadvokaadi majale on kinnistusregistri andmetel seatud Swedbanki kasuks 13 miljoni kroonine hüpoteek.

Samasugune mastaapne projekt valmis paari aasta jooksul Purdi metskonnas.

"Väga põnev töö oli Koordi mõisahoone kohandamine elamuks," meenutab Aren. Suurejooneline mahukas projekt, mille tagajärjel valmis ootamatult kiiresti terviklik mõisakompleks koos tegusa ratsaspordibaasiga. Tellija tahe ja järjekindlus võimaldasid projekti täies mahus ka ellu viia.

Mõis ise on üsna askeetlik 18. sajandi varaklassitsistlik hoone seina- ja laemaalinguteta. "Eesmärgiks oli tekitada mõisahoonele sobiv atmosfäär ilma erilise luksuseta," märgib Aren.

Eelised: kontroll ja parem ülevaade

Äripäev küsis mitmelt ettevõtjalt, miks on nad otsustanud võimalikult vähese palgatööjõuga läbi ajada.

Äripäeva Gaselli TOPis 468. koha saavutanud Räpina Vesiveski üks omanikest Hans Toode põhjendas seda parema ülevaate omamisega.

"Ise oleme omanikud. Ise võtame 24 tundi ööpäevas telefoni vastu. Niimoodi on kõige parem kontroll ja ülevaade asjadest. Samas oleks vaja veel inimesi juurde võtta. Paar energeetikut. Pangalaenud on kukil, laiutada ei saa. Seetõttu oleme praegu piirdunud ainult kahe töötajaga," selgitas ta.

Äripäeva Gaselli TOPis 241. kohale platseerunud Rabaveere Farmi omanik Olav Kreeni sõnul on teraviljakasvatuses keeruline päris üksi hakkama saada. "Kevadkülvi ja sügisese saagikoristuse ajal on vaja 3-4 inimest. Kui peaks päris üksinda tegema, siis osa masinaid lihtsalt seisaks, aga praegusel ajal on masin oluliselt kallim ülal pidada kui inimene," märkis Kreen.

"Meie ettevõte ostab tööjõuteenuse sisse ega pea palgal ühtki töötajat. Siiski pean muretsema, et ka talvel oleks meestel palk tagatud. Sel juhul ei lähe nad mujale tööd otsima. Ega maal selliste tublide töömeeste leidmine lihtne ole," lisas peremees.

tasub teada

Mõisast teatrini - Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo kliendid*Riigikogu kantselei komandandimaja peahoone lammutus- ja uurimistööde muinsuskaitsealane järelevalve. Komandandimaja administratiivhooneks ümberehitamise arhitektuurne projekt.*Rakvere Teatrimaja sihtasutuse tellimus hõlmas hoone laiendamist ja kultuurimajaga seonduvaid arhitektuurilisi, muinsuskaitsealaseid ja sisekujunduslikke projekte, samuti ehitusjärelevalvet. Büroo töötas ka Rakvere Teatri väikese maja ning kino-proovisaali kallal ning tegi hoonetele eelarhitektuurilise ja-põhiprojekti.*Advokaatidele Peeter Lepikule ja Toomas Luhaäärele kuuluv osaühing Suurlaid tellis Arenilt ja Vaiksoolt vanalinnas asuva muinsuskaitsealuse maja sisekujundusprojekti.*Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu esimehele Mati Pollile kuuluv osaühing Tristafan tellis arhitektuuribüroolt Koordi mõisa arhitektuurilise projekti. *Sisekujundus ja autorijärelevalve kestis mõisas edasi ka pärast projekti lõpetamist.Allikas: Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo

Autor: Haldusuudised.ee