Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlased toovad Soomest vanu autoakusid
Eestlased on leidnud uue kriminaalse rahateenimise viisi: nad veavad riiki sisse ohtlike jäätmetena käsitletavaid vanu autoakusid, sest siinsed kokkuostjad maksavad 4 krooni aku kilogrammist.
Maksu- ja tolliameti töötajad on sel kevadel avastanud mitmeid Soome laevadelt tulevaid sõidukeid, mis vedasid seadusevastaselt Eestisse autoakusid, teatas prokuratuur täna.
Viimastel kuudel on Soome laevadelt tulnud sõidukitest leitud kokku ligikaudu 500 kasutatud autoakut, mille Eestisse vedamiseks puudusid ohtlike jäätmete veose dokumendid – rahvusvahelise veose saateleht koos kohustusliku Keskkonnaameti loaga akude Eestisse lubamise kohta. Samuti puudus juhil kohustuslik ohtlike veoste vedamise tunnistus ehk ADR tunnistus.
„Juhime inimeste tähelepanu sellele, et autoakude riiki sissetoomiseks on vaja keskkonnaameti luba ning kui seda ei ole, pannakse toime kuritegu,“ selgitas riigiprokurör Helga Aadamsoo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Eestisse tuuakse välismaalt saadud kasutatud autoakusid, mille eest siinsed kokkuostjad maksavad ligikaudu neli krooni kilogrammi eest, seega ajendab inimesi kuritegu toime panema raha,“ lisas prokurör.
Maksu ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rene Kanniste sõnul on 2010. aastal alustatud juba kuus kriminaalasja akude üle riigi piiri toimetamise kohta. "Kuna enamik kasutatud akusid tuuakse Soomest, siis mittenõuetepärane ohtlike jäätmete transport üle Soome lahe võib ohtu seada ka laevareisijate turvalisuse," sõnas Kanniste.
Keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisseveo eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.