• 09.06.10, 17:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Finantsinstrumendid panevad elektriäri keema

2011 saab Nord Pooli Estlinki hinnapiirkonnas ilmselt kaubelda ka finantsinstrumentidega, mis annab Nord Pool Spoti ja Eleringi hinnangul siinsele elektriärile hoopis teise mõõtme.
Millalgi müüs Nord Pool oma finantsinstrumentidega tegeleva osa Nasdaqile. „Oleme aga ka ise huvitatud, et finantsinstrumendid siia jõuaks, sest see paneb turu paremini käima, rääkis Nord Pool Spoti tegevjuht Mikael Lundin tänasel pressikonverentsil Äripäeva küsimusele vastates.
Eleringi juht Taavi Veskimägi sõnas: „Me oleme seotud elektrimüügi füüsilise poolega, aga oleks väga hea, et oleks ka finantsinstrumendid. Me võiksime teha järgmise pikema sammu aastal 2011.“
Veskimägi lisas, et Eleringi soov oleks, et Estlinki hinnapiirkonnas hakkaks toimuma ka piirioksjonid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Veskimägi nimetas Estlink 1 seejuures potentsiaalseks pudelikaelaks, kuna kaabli võimsus on praktiliselt kogu aeg kasutuses. „Nõudlus Estlink 2 rajamiseks on olemas,“ lausus ta.
Kui Estlinki kaablite kaudu pääseb senisest rohkem elektriga kauplema, tõuseb Estlinki hinnapiirkonna elektrienergia hind Soome elektriga samale tasemele. Praegu on siinne hind pisut odavam, märkis Veskimägi.
Samas juhtus Nord Pool Spoti andmetel maikuus paaril korral, et elektrienergia hind Estlinki hinnapiirkonnas ületas elektribörsi süsteemitasu.
Tipptundidel on hinnad Estlinki ja Soome hinnapiirkondades samad.
Veskimägi mainis täna, et kolme Balti riigi süsteemihaldurid on teinud ühise avalduse, et nad kuuluksid Nord Pool Spoti omanikeringi nagu põhjamaade süsteemihaldurid seda kuuluvad.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele