Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juht: pole nii, et keegi tuleb ja nõuab rohkem palka
Ma ei saa aru loogikast, kui on hea aeg, peab palka juurde küsima iga aasta, kommenteeris LHV müügijuht Lauri Paeveer palga juurde küsimise teemat
„Mul kangestus silme ette pilt, kuidas härra läheb ülemuse juurde ja hakkab rääkima, kuidas kõik tal halvasti on ja tahab palka juurde saada. Et tema teeb kõik hästi ja kodus on kõik halvasti,“ kirjeldas Paeveer, kui kuulis sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse monitooringust. Eile avalikustatud uuringus selgus, et üle kolmandiku meestest on viimase nelja aasta jooksul palka juurde küsinud.
Paeveere sõnul on palga juurde küsimine arenguvestluste osa, siis on väikese taganttõukega ikka tulnud jutuks. „Aga mitte nii, et keegi tuleb ja ütleb, et nii, mina tahan. Seda ei ole olnud,“ ütles Paeveer.
Tema hinnangul pole ka normaalne meelsus, mis valitses mõned aastad tagasi, kui pidevalt käidi palka juurde lunimas. „Kui on mõistlik ülemus ja läheb firmal hästi ja ta saab aru, miks läheb firmal hästi, siis ta väärtustab oma töötajaid ka,“ sõnas Paeveer. Samas märkis Paeveer, et peale tulemuste paranemist võiks juht tublide töötajate palka motivatsiooni hoidmiseks tõsta.
Tema sõnul esineb küsimus, kas inimene on oma palka väärt, kõige sagedamini värbamisel. „Kas sa näed inimeses sära silmis ja tahet asju teha. Kui inimene on ise tuim, et tahaks küll palka, aga ise väga anda ei viitsi, siis on keeruline temast aru saada. Kui inimesel on see sära olemas, mis ka teisi kaasa veab, siis miks ka mitte,“ ütles Paeveer.
Sotsiaalministeeriumi uuringu järgi oli meestest 10 protsenti vähem naisi, kes palka juurde nõudsid. Paeveere sõnul aga tema ettevõttes pole märgata, et meessugu oleks agaram palgateemal rääkima.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
2
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
6
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele