Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlased tahavad iPhone'i mänguga jõuda TOP100 hulka
iPhone'i jaoks mängu Wristbreaker loonud eestlaste soov on jõuda oma tootega Apple'i veebipoes saja popima mängu sekka.
"Vaatamata ülikõrgele riskile on meie ambitsioon olnud algusest peale jõuda populaarseimate mängude esisajasse," kinnitas mängu loonud OÜsse Anagnorisis investeerinud iCapital OÜ esindaja Sven Illing.
Veebipoes App Store on täna üle 250 000 rakenduse, neid on alla laaditud üle viie miljardi korra. "Anname endale aru, et konkurents on karm ja üliväike protsent mängudest tabab miljonites kordades allalaadimise edu," ütles teine Anagnorisise investoreist, arvutifirma IT Grupp suuromanik Jaak Ennuste.
"Tagasiside mängule esimestelt kasutajatelt on väga hea. Igal juhul on tegemist kaasahaarava mänguga," kommenteeris ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mängu Wristbreaker autor on Cambridge'i Ülikooli doktorant Mattias Linnap, kes uurib asukohapõhiste mobiiliteenuste tehnoloogilisi ja juriidilisi aspekte. Anagnorisise partnerid on ka Janek Priimann, Gunnar Eelmäe ja OÜ Indilo Wireless.
iPhone’ile ja iPod Touchile loodud mängus nimega Wristbreaker tuleb erikujuga klotsidest moodustada seinu, põrandaid ja lagesid. Klotsi või blokki saab pöörata rannet ja seega telefoni keerates. Iga täislaotud blokirida annab punkte. Mängus on võimalik teenida relvi, millega saab mänguväljale ruumi juurde tekitada. Näiteks saab pommi või laseriga klotse õhku lasta.
Olulise aspektina on mängu toodud sotsiaalse mängimise platvorm, kus iga mängija saab võrrelda oma tulemust sõprade omaga, nendega suhelda ja näha, kus maailma otsas ta sõbrad parasjagu asuvad ja mängivad. Mängust on saadaval tasuta ja tasuline versioon. Tasuta versioonis on võimalik läbida vaid mängu kaks esimest taset.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.