Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laen sööb valdava osa Savisaare palgast
Eile avalikuks tulnud laenu tasumise järel jääb Tallinna linnapea Edgar Savisaarel iga kuu kulutamiseks väga väike summa. Tekib küsimus, kas Savisaar lisaks laenu varjamisele on varjanud ka oma tulusid.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar laenas 2,7 miljonit krooni kaheksaks aastaks intressiga 8%, Swedbanga kodulehel asuv laenukalkulaator annab selle laenu tagasimaksmiseks kuluva summa, milleks on 38 169 krooni kuus. Intressidena peab Savisaar kokku maksma 964 000 krooni.
Edgar Savisaare ametlik palk linnapeana on 51 400 kr, peale maksude tasumist saab ta oma kontole iga kuu umbes 39 942 krooni ehk pärast laenu tasumist jääb Savisaarel iga kuu elamiseks natukene alla 1800 krooni.
Muidugi on Savisaarel ka lisaks palgale lisatasud, aga nendega ei saaks ta arvestada, sest need pole kõik regulaarsed ja ametlikud lisatasud pole ka eriti suured. Kui võtta eelmise aasta keskmine sissetulek linnapeana, siis jääb Savisaarel pärast laenu maksmist järgi natukene üle 5000 krooni.
Savisaarele kuulub ka ettevõte Fixor Holding, mille nõukogus ta on. See ettevõte maksis aga eelmisel aastal tasu ainult juhatajale ning tööjõukulud kokku olid firmal aastas alla 200 000 krooni.
2009 deklareeris Edgar Savisaar SEB eluasemelaenu summas 1 389 575,17 krooni. 2010. aastal deklareeris eraisiku laenu 1 550 000 krooni. Savisaar on vahetanud pangalaenu eraisikulaenu vastu. Selline käitumine ei pruugi olla majanduslikult kuigi nutikas, sest enam ei saa Savisaar kasutada eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustust. On ka vähetõenäoline, et eraisikult võetav laen on võrreldes pangast võetud elusaemelaenuga madalama intressiga. Või kui on soodsama intressiga, siis peaks poliitik selle eraisiku nime ka avalikustama.
Edgar Savisaare pressiesindaja ütles Äripäevale, et Savisaarel pole aega täna sel teemal kommentaari anda.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele