Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallermo: sellist kriisi pole varem olnud
Kaubamärk Estconde on tuntust kogunud alates aastast 1992, seega ollakse ühed kogenumad Eesti ehitusfirmade hulgas, teatab Estconde-E koduleht internetis. Ettevõtte suurim omanik, kogenud kinnisvaraettevõtja Rein Tallermo räägib, et sarnast kriisi ta ei mäleta
"Sellist kriisi pole varem olnud. See, mis see vene kriis 1998 oli – see oli hoopis teistsugune. Praegu on need numbrid ja hävimised ikka väga suured,“ räägib Tallermo ja viitab ainuüksi sellele, et Estconde-E kaotas Lätis sadakond miljonit krooni. „See läks ju kõik pankadele,“ lisab ta. Samas ei vastanda ta ennast ka pankadele. „Selle kohta öeldakse, et ära võta siis pangast raha,“ märgib ta.
Tallermo figureeris ka tänavu Äripäeva rikaste edetabeli esimese 300 seas. Just temal koos abikaasa Lea Tallermoga on OÜ RLT Invest kaudu Estconde märki kandvates firmades ja grupiga seotud ettevõtetes suurimad osalused. Teisteks omanikeks erinevates firmades on Mati Karumaa, Rein Kvell, Peeter Soovik ja Angel Andla.
Tallinna linnapilti on nad kujundanud juba pikka aega. Nende arendatud on nätieks De La Gardie kaubamaja Tallinna südames Viru tänaval, City Plaza büroohoone Tartu maantee alguses, büroohoone Pärnu maantee ääres. Firma on tegev olnud ka Venemaal ning Lätis. Praegugi on veel müügis korterid Kadriorus ja tegelikult paiknevad samas ka edasised arendusprojektid, millega turu taastudes alustada.
2004. aastal kirjutas Äripäev, et Estconde äriliseks meetodiks on firma kaudu arendused valmis ehitada, ent siis nominaalhinna ja koos kohustustega omanikele müüa. Seetõttu on omanikel erinevates ettevõtetes osalused, mille kaudu varasid hallatakse.
Estconde-E on aruande kohaselt ka eelmisel aastal omanikele ja partneritele võõrandanud kahe tütarfirma osalused. Üks neist, ECD Investeeringute OÜ, omab Kadriorus kinnistuid, aga ka kohustusi, mis ulatuvad 25,8 miljoni kroonini.
OÜ Jälgimäe Logistikakeskus tegeles Saku vallas Jälgimäel tootmis- ja laokeskuse arendamisega ja pidi samuti kohustuste poolele kirjutama ligi 30 miljonit krooni.
Nii ettevõtte juht Angel Andla kui suuim omanik Tallermo räägivad, et tegemist oli müügiga, mida sundisid tagant kohustused. „Siis kui on head ajad, siis pank pakub raha ja kui on rasked ajad, siis korjab ära,“ sõnab Tallermo. 2006-2007 oli Estconde-E-l arvelduskrediiti 70 miljonit. Aastaks 2009 oli sellest alles 15 miljonit krooni. „Ja siis pangad nõudsid, et enam nad ei pikenda arvelduskrediidi lepingut,“ selgitab Andla.
Kolme nädala jooksul tuli see raha leida. Seetõttu müüdi ka ettevõtted koos kohustustega välja, Estconde-E sai oma raha kätte ning maksis pankadele. Lisaks on Estconde-E omanikud omakorda ettevõttesse raha sisse pannud. „Omanikud otsivad raha ja panevad raha juurde ja otsivad võimalusi, et auke kinni panna. Oi jumal, seal on omanike raha sees nii, et…On ikka pandud jah,“ nendib Tallermo.
Jamad said alguse Lätist
Hetkel kuum
Estconde-E sattus võlaprobleemidesse lõunanaabrite juures ebaõnnestunud suurejoonelise kinnisvaraarenduse tõttu.
2008. aastal olid nad sunnitud maha kandma 300 korteriga valmisehitatud arenduse 15minutilise autosõidu kaugusel Riia kesklinnast. "Me ehitasime selle valmis. Isegi nii, et panime õues roosid kasvama," räägib Andla, kes on ühtlasi Estconde-E juht. Siis tekkisid aga probleemid. "Lätis ei saa müüa enne, kui korterile ei ole ametlikult kasutusluba antud. Paberilt müüki ei ole võimalik teha. Ja juhtus nii, et seal kohalikus omavalitsuses tekkis järjekordne korruptsiooniskandaal ja kogu omavalitsuse juhtkond vahetati välja," räägib Andla ja lisab, et omavalitsuses peatus asjaajamine üheksaks kuuks.
"Majad olid valmis 2008 aprill, aga me ei saanud müüa,“ räägib ta. Pool aastat hiljem oli aga kõige karmim kriis kohale jõudnud ja turgu enam polnud. Pank hakkas oma osa tagasi nõudma. Lõpuks olidki nad sunnitud kogu projekti Swedbanki nõudel pangale ära andma vaid ühe lati eest. Saadud kahju ligines 100 miljoni kroonini.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
3
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
5
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele