Pensionifondi edu sõltub pigem töötajast

„Tihti on asi kinni ka selles, kui häid inimesi fondid palgata saavad ja vähem kinni igasugustes piirangutes,“ ütles Tõniste. Seega väitis ta, et eelnõu pole fondijuhtide käte kinni sidumine, vaid pigem suunamine. „Nad (fondijuhid – toim) on juba läinud väga ettevaatlikuks. See finantskriis kutsus neid korrale rohkem kui küll. Loodan, et kõik on niigi oma õppetunnid saanud,“ sõnas Tõniste.

Rahandusministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et vähemalt pool võlakirjadest peab omama krediidireitingut A2. Avatud ehk maksimaalne valuutapositsoon peab vähenema 50 protsendilt 25 protsendini varadest. Samuti piiratakse pensionifondide investeerimist fondiga seotud panga väärtpaberitesse.

Tõniste hinnangul pole konservatiivne pensionifond ja madal tootlikkus omavahel alati seotud ja eelnõu eesmärgiks on siiski tagada, et inimeste raha läheks fondi, kus on kvaliteetsed osakud. Uued fondijuhtide tegevust piirav eelnõu loodi Tõniste sõnul selleks, et viia finantskriisist õpitu seadusesse.

Pensionifondid kaotasid finantskriisi tulemusel kokku üle 3 miljardi krooni. Finantskriis põhjustas olukorra, kus kohustuslike pensionifondide varade maht oli väiksem kui fondidesse tehtud sissemaksed.

Rahandusministeerium esitab muudatusettepanekud novembris valitsusele.

Autor: Haldusuudised.ee