Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üllar Jaaksoo: igasse maailma suurlinna üks Eesti idee!
Igas maailma suurlinnas peaks olema kasutusel üks Eestist pärit idee, sõnastas Eesti IT Akadeemia projektijuht Üllar Jaaksoo ambitsiooni siinsetele IKT-firmadele esinedes.
Igas linnas üks Eesti idee, mis peab olema rakendatud ning teeks inimeste elu mugavamaks ja paremaks, ja linn on alates miljonist elanikust, rääkis Jaaksoo konverentsil "Visioonist lahendusteni". "Selline võiks olla üks meie ambitsioon", lisas ta. Siis pole enam vaja viidata Hemingwayle, et igas sadamas on üks purjus Eesti madrus, märkis Jaaksoo.
Nii koolides kui ettevõtetes peaks tema sõnul olema rohkem ambitsiooni. Koolides ambitsiooni puudumine toob kaasa vähesed ambitsioonid ka ettevõtetes, sõnas Jaaksoo. Meil on vaja juurde tuua välisõppejõude, lisas ta.
Skype'i kõrval võiks Eestil olla ka teisi häid näiteid, mida esile tõsta, Skype on ses kontekstis minevik, kinnitas Jaaksoo.
Meie probleem on suur puudus headest IKT-spetsialistidest, nõustus ta täna varem samal konverentsil esinenud ITLi juhi Taavi Kotka ja Arengufondi nõukogu juhi Raivo Varega.
Eesti IKT edulugu väärib tema sõnul hoidmist ja arendamist, nii IKT-sektori kui ka üldiselt majanduse kasvuks napib aga oskustega spetsialiste. Eesti IKT kõrgharidus peab saama rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, teist teed talentide tähelepanu köitmiseks ei ole, rääkis Jaaksoo.
"Visioonist lahendusteni 2010" on pikkade traditsioonidega infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni konverents, mis käesoleval aastal toimub juba 12. korda.
Täna Tallinnas TTÜs aset leidval konverentsil esinevad Allan Martinson, Bridget Cosgrave, Erkki Truve, Heikki Haldre, Igor Rõtov, Keith Silverang, Kersti Uudla, Margus Uudam, Marjam Vaher, Mart Laar, Rain Laane, Raivo Vare, Siim Puskai, Sten Tamkivi, Tanel Tammet ja Taavi Kotka. Konverentsi avas president Toomas Hendrik Ilves.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele