Kogumispensioni fondide maht kasvas aastaga 13,6%

Järgmisel aastal on sissemaksed tavapärasega võrreldes poole väiksemad: riik maksab 2% ja inimene ise 1%. Sissemaksete tegemine kõigi kohustusliku kogumispensioniga liitunute jaoks algab automaatselt ja eraldi avaldust esitada ei ole vaja.

Nende puhul, kes esitasid eelmise aasta sügisel maksete jätkamise avalduse, on enda panus ka tuleval aastal jätkuvalt tavapärane 2%.

Aastatel 1942-1954 sündinud inimeste suhtes, kes esitasid 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse, kohaldub erireegel – nende sissemaksed jätkuvad 2011. aastal tavapärases määras (2% + 4%).

Sissemaksete tegemise varasem kord taastub 2012. aastast, mil kõigi jaoks hakkab kehtima kohustusliku kogumispensioni makse, mis koosneb 2% inimese osast ja 4% riigi panusest.

Pensioni saamiseks teisest sambast esitas 2009. aastal avalduse 6162 inimest ja 2010. aastal 2318 inimest. Enam kui 9000 inimest, kellel on õigus kogumispensioni teisest sambast väljamakseid saada, ei ole veel avaldust esitanud ning on sellega lükanud väljamaksete saamise perioodi edasi. Järgmisel aastal lisandub 2613 inimest, kellel on õigus teisest sambast pensioni saada.

Sõltuvalt kogutud pensionifondi osakute väärtusest on inimesel võimalik raha ühekorraga välja võtta, saada pensioni regulaarsete maksetena otse pensionifondist või läbi kindlustusseltsi saada elu lõpuni annuiteedil põhinevaid väljamakseid.

Sel aastal oli viimane võimalus kohustusliku kogumispensioni fondidega vabathatlikult liituda 1980.-1982. aastail sündinutel. Alates 1983. aastast sündinud inimeste jaoks on kogumispensioniga liitumine kohustuslik ning enam ühtegi vabatahlikku liitujat kogumispenisoni II sambaga liituda ei saa.

Kogumispensioniga on oktoobri lõpu seisuga liitunud 606 349 inimest, aastaga lisandus 15 139.

Autor: Haldusuudised.ee