Raha külmutava garantiifondi asemel võiks kinnisvarahaldajailt ja kinnisvaraomanikelt nõuda vastutuskindlustust, edastas Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL) juht Jüri Kröönström liidu seisukoha Äripäevas kajastatud haldusfirmade garantiifondi ideele.
Järgnevad EKHHLi juhatuse liikmete konsensuslikud seisukohad:
Lähtudes liikmetelt saadud kirjalikust tagasisidest ja 17. novembril Tallinnas toimunud ümarlaual avaldatust on EKHHLi juhatus ajalehtede Pealinn 8. novembri artiklis "Jõuluks kodust välja kuuse alla ehk kui paljud jäävad sel talvel peavarjuta?" ja Äripäev 17. novembri artiklis "Garantiifondi idee ajas haldusfirmad ärevile" avaldatu suhtes konsensuslikult järgmistel seisukohtadel.
EKHHL toetab jätkuvalt kõiki asjatundlikke sotsiaal-majanduslikke meetmeid ja õiguslikke regulatsioone, mis tõstavad kinnisvaraomanike maksevõimet ja -distsipliini ning võlausaldajate õigustatud nõuete täitmise kindlust, aga samuti kiiremaid ja kvaliteetsemaid lahendeid võlanõuete menetlemisel. Samuti toetame muudatusi õigusaktides, millega pannakse elektri-, vee- ja soojuse tootjatele-müüjatele kohustus tarbimisteenuste müügi korraldamiseks lõpptarbijale ehk  korterelamu puhul igale korteriomanikule.
Soovitame kinnisvaraomanikel korrashoiu teenuste pakkuja valikul ja hindamisel pöörata tähelepanu EKHHL halduse ja/või hoolduse sertifikaadi ja kinnisvarahalduri ja/või –hooldaja kutsetunnistuste olemasolule.
Näiteks peab kinnisvara korrashoiu ettevõtja omama alates *** taseme sertifikaadist kehtivat vastutuskindlustust. Põhjamaades on heaks tavaks, et eluasemesektoris omab teenuse ostja vastavat kindlustust, mis katab tema riske ning mingeid majanduslikke turupiiranguid loovaid kohustuslikke garantiifonde ei moodustata ega ettevõtjate raha ei külmutata. Samuti on tundmatu õiguspraktika, et riik või kohalik omavalitsus kohustab ükskõik millise valdkonna ettevõtjaid elanikkonnale või tarbimisteenuste tootjatele-müüjatele tasuta sotsiaal- või äriabi andma.
Kinnisvaraomanik ja teenust osutav ettevõtja on eraõiguslikus suhtes ning ühele poolele kahju toovad juhtumid lahendatakse sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest kas läbirääkimiste teel või õigusvaidluses või kindlustusjuhtumi korral kindlustuse kaudu.
Eestis rakendatakse väärtpaberituruseadusest ja turismiseadusest lähtuvalt väärtpaberituru korraldajale ja reisikorraldajale tehingute realiseerimise või väljaspool Eestit teenuse osutamise tagamiseks vastavaid riske katvaid kindlustusi, millistega seonduvad kindlustusvõtja kulud sisalduvad tehingu realiseerimise või osutatava teenuse hinnas. Taolised erinõuded on kehtestatud väärtpaberituru korrapärase toimimise vajadusest ning välismaal asuvate reisijate võimalike nõuete täitmiseks. Kinnisvara korrashoiu teenuse osutamise kontekstis pole analoogsete erinõuete kohustuslik kehtestamine kuidagi põhjendatud ega asjakohane, kuna reisiettevõtjatel puudub seos klientide maksevõimega ning finantsinstitutsioonide garantiifondi põhjendused on samuti hoopis teised.
Meedias avaldatust järeldub, et kinnisvara korrashoiu ettevõtete garantiifondi kehtestamise nõue ei tulene nende tegevusest, vaid mõnede klientide maksevõimest ja –distsipliinist vms.
Seega peaks vajaduse ja soovi korral sellised reservid looma kas kinnisvaraomanikud, kohalik omavalitsus või riik. Taolise kohustuse rakendamisel korrashoiu ettevõtjatele ei oleks tegemist turu korrastamise, vaid meetmega, mis alandaks drastiliselt klientide maksedistsipliini, tõstaks teenuste hinda ja looks kinnisvara korrashoidjaile ebaõiglase, ebamõistliku ja ebaproportsionaalselt suure nõude.  Ebaõiglus seisneks selles, et tegemist on nn solidaarvastutusega, kus „potist võtaks koore“ saamatud. Karistatakse aga tegusaid ja efektiivselt tegutsevaid ettevõtjaid.
Väikeste kasumimarginaalidega kinnisvara korrashoiu ettevõtluse valdkonnas ebaproportsionaalselt suure ehk minimaalselt 1 miljoni suuruse tagatisfondi kehtestamise avalik nõudmine on mõtlematu ning halvustab väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.
Kinnisvara korrashoiu valdkonna tembeldamine loomulikuks monopoliks on samuti aluseta ja põhjendamatu, mistõttu on liidul kahtlusi, et keegi soovib väikesi ja keskmisi ettevõtjaid korrashoiu teenuste turult välja tõrjuda ning katsub konkurentsi piirata või hõikas noorpoliitik Lauri Laats lihtsalt välja arusaamatu ja eksitava teabe, mis vajab seisukohavõtmiseks täiendavat juriidilist analüüsi.
Liidu liikmetest kinnisvara korrashoiu ettevõtjad täheldavad tänavu klientide võlgnevuste vähenemist võrreldes eelmise aasta võlatasemega. Eriti selgelt väljendub see tendents ettevõtjatel, kes võlgnevustega järjepidevalt, hoolsalt ja tõhusalt töötavad ning oma klientide portfelli saneerivad. Võlgnevuse drastilist kasvu võib täheldada vaid mõnes üksikus korterelamus või monofunktsionaalses asulas.
Samas peab ka tõdema, et BREMi ümber ülespuhutud meediamull on lõhkenud, sest Eesti kohus keeldus rahuldamast võlausaldaja taotlust BREMi pankrotimenetluse algatamiseks. Samuti soovime juhtida tähelepanu sellele, et artiklites esitatud temaatika puudutab ainult korterelamute korrashoidu ning sellestki ainult väikest ja väidetavalt problemaatilist osa, mille põhjal ei saa teha kõikehõlmavaid üldistusi Eesti kinnisvara korrashoiusektori kohta.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Neutra Capital ASi enamusomanik ja nõukogu liige Kenneth Karpov värvi kokku ei hoia.
Uudised
  • 09.11.26, 06:15
Siin on järgmise aasta büroopindade võitjad ja kaotajad. Aastaks 2030 on see turg kummuli
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
LHV sildiga City Plaza büroohoone hinnalipik on aruande järgi 21 miljonit eurot, Endoveri kätte peaks see liikuma järgmisel aastal.
Uudised
  • 10.11.26, 11:16
Endover ostab LHV peakontori ja ehitab sinna kortereid
Selle kompleksi avamine on planeeritud 2029. aastasse.
Uudised
  • 06.11.26, 12:23
Neutra rajab Fahlesse 45-miljonilise hotelli ja veekeskuse
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
PROACT Haldus OÜ tegevjuht Janek Hintsov teeb hoiatuse.
Uudised
  • 10.11.26, 06:30
Paljude hoonete tehnosüsteemide turvalisus tiksub nagu pomm
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
“Oleme stardijoonelt edasi liikunud, aga hoogu pole veel sisse saanud,” möönab ehitajate tulemustega tutvunud Tõnu Toompark.
Börsiuudised
  • 09.11.26, 07:15
Tõnu Toompark otsis Merko ja Nordeconi aruannetest 1 konkreetset uudist
Nordeconi investor eelistab Merkot
Arco Vara värske finantsjuht Märt Meerits.
Börsiuudised
  • 12.11.26, 16:37
Arco Vara vahetas taas juhti, seekord finantsjuhti
Elamus Kinnisvara asutaja ja kutseline kinnisvaramaakler Maia Karro on aastate jooksul saanud põhjaliku kogemustepagasi.
Uudised
  • 09.11.26, 08:45
See on minu kodu! Siiski uuri 7 olulist asja, enne kui pead maksma kallist kooliraha
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele