Raha külmutava garantiifondi asemel võiks kinnisvarahaldajailt ja kinnisvaraomanikelt nõuda vastutuskindlustust, edastas Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL) juht Jüri Kröönström liidu seisukoha Äripäevas kajastatud haldusfirmade garantiifondi ideele.
Järgnevad EKHHLi juhatuse liikmete konsensuslikud seisukohad:
Lähtudes liikmetelt saadud kirjalikust tagasisidest ja 17. novembril Tallinnas toimunud ümarlaual avaldatust on EKHHLi juhatus ajalehtede Pealinn 8. novembri artiklis "Jõuluks kodust välja kuuse alla ehk kui paljud jäävad sel talvel peavarjuta?" ja Äripäev 17. novembri artiklis "Garantiifondi idee ajas haldusfirmad ärevile" avaldatu suhtes konsensuslikult järgmistel seisukohtadel.
EKHHL toetab jätkuvalt kõiki asjatundlikke sotsiaal-majanduslikke meetmeid ja õiguslikke regulatsioone, mis tõstavad kinnisvaraomanike maksevõimet ja -distsipliini ning võlausaldajate õigustatud nõuete täitmise kindlust, aga samuti kiiremaid ja kvaliteetsemaid lahendeid võlanõuete menetlemisel. Samuti toetame muudatusi õigusaktides, millega pannakse elektri-, vee- ja soojuse tootjatele-müüjatele kohustus tarbimisteenuste müügi korraldamiseks lõpptarbijale ehk  korterelamu puhul igale korteriomanikule.
Soovitame kinnisvaraomanikel korrashoiu teenuste pakkuja valikul ja hindamisel pöörata tähelepanu EKHHL halduse ja/või hoolduse sertifikaadi ja kinnisvarahalduri ja/või –hooldaja kutsetunnistuste olemasolule.
Näiteks peab kinnisvara korrashoiu ettevõtja omama alates *** taseme sertifikaadist kehtivat vastutuskindlustust. Põhjamaades on heaks tavaks, et eluasemesektoris omab teenuse ostja vastavat kindlustust, mis katab tema riske ning mingeid majanduslikke turupiiranguid loovaid kohustuslikke garantiifonde ei moodustata ega ettevõtjate raha ei külmutata. Samuti on tundmatu õiguspraktika, et riik või kohalik omavalitsus kohustab ükskõik millise valdkonna ettevõtjaid elanikkonnale või tarbimisteenuste tootjatele-müüjatele tasuta sotsiaal- või äriabi andma.
Kinnisvaraomanik ja teenust osutav ettevõtja on eraõiguslikus suhtes ning ühele poolele kahju toovad juhtumid lahendatakse sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest kas läbirääkimiste teel või õigusvaidluses või kindlustusjuhtumi korral kindlustuse kaudu.
Eestis rakendatakse väärtpaberituruseadusest ja turismiseadusest lähtuvalt väärtpaberituru korraldajale ja reisikorraldajale tehingute realiseerimise või väljaspool Eestit teenuse osutamise tagamiseks vastavaid riske katvaid kindlustusi, millistega seonduvad kindlustusvõtja kulud sisalduvad tehingu realiseerimise või osutatava teenuse hinnas. Taolised erinõuded on kehtestatud väärtpaberituru korrapärase toimimise vajadusest ning välismaal asuvate reisijate võimalike nõuete täitmiseks. Kinnisvara korrashoiu teenuse osutamise kontekstis pole analoogsete erinõuete kohustuslik kehtestamine kuidagi põhjendatud ega asjakohane, kuna reisiettevõtjatel puudub seos klientide maksevõimega ning finantsinstitutsioonide garantiifondi põhjendused on samuti hoopis teised.
Meedias avaldatust järeldub, et kinnisvara korrashoiu ettevõtete garantiifondi kehtestamise nõue ei tulene nende tegevusest, vaid mõnede klientide maksevõimest ja –distsipliinist vms.
Seega peaks vajaduse ja soovi korral sellised reservid looma kas kinnisvaraomanikud, kohalik omavalitsus või riik. Taolise kohustuse rakendamisel korrashoiu ettevõtjatele ei oleks tegemist turu korrastamise, vaid meetmega, mis alandaks drastiliselt klientide maksedistsipliini, tõstaks teenuste hinda ja looks kinnisvara korrashoidjaile ebaõiglase, ebamõistliku ja ebaproportsionaalselt suure nõude.  Ebaõiglus seisneks selles, et tegemist on nn solidaarvastutusega, kus „potist võtaks koore“ saamatud. Karistatakse aga tegusaid ja efektiivselt tegutsevaid ettevõtjaid.
Väikeste kasumimarginaalidega kinnisvara korrashoiu ettevõtluse valdkonnas ebaproportsionaalselt suure ehk minimaalselt 1 miljoni suuruse tagatisfondi kehtestamise avalik nõudmine on mõtlematu ning halvustab väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.
Kinnisvara korrashoiu valdkonna tembeldamine loomulikuks monopoliks on samuti aluseta ja põhjendamatu, mistõttu on liidul kahtlusi, et keegi soovib väikesi ja keskmisi ettevõtjaid korrashoiu teenuste turult välja tõrjuda ning katsub konkurentsi piirata või hõikas noorpoliitik Lauri Laats lihtsalt välja arusaamatu ja eksitava teabe, mis vajab seisukohavõtmiseks täiendavat juriidilist analüüsi.
Liidu liikmetest kinnisvara korrashoiu ettevõtjad täheldavad tänavu klientide võlgnevuste vähenemist võrreldes eelmise aasta võlatasemega. Eriti selgelt väljendub see tendents ettevõtjatel, kes võlgnevustega järjepidevalt, hoolsalt ja tõhusalt töötavad ning oma klientide portfelli saneerivad. Võlgnevuse drastilist kasvu võib täheldada vaid mõnes üksikus korterelamus või monofunktsionaalses asulas.
Samas peab ka tõdema, et BREMi ümber ülespuhutud meediamull on lõhkenud, sest Eesti kohus keeldus rahuldamast võlausaldaja taotlust BREMi pankrotimenetluse algatamiseks. Samuti soovime juhtida tähelepanu sellele, et artiklites esitatud temaatika puudutab ainult korterelamute korrashoidu ning sellestki ainult väikest ja väidetavalt problemaatilist osa, mille põhjal ei saa teha kõikehõlmavaid üldistusi Eesti kinnisvara korrashoiusektori kohta.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.11.26, 13:22
Kristiines tuli müüki arenduspotentsiaaliga hoone, mille tuleviku otsustab uus peremees
Tallinna Kristiine linnaosas on müüki jõudnud kinnistu, millel asuv viiekorruseline hoone pakub uuele omanikule võimalust mõelda senistest kasutusviisidest palju kaugemale. Kas 1964. aastal valminud hoonest võiks saada kaasaegne ärikeskus, erinevaid teenuseid koondav hoone või hoopis elu- ja äripindu ühendav arendus? Avalikule enampakkumisele jõudnud Nõmme tee 5 asuva kinnistu tulevik sõltub järgmise omaniku visioonist.

Hetkel kuum

Colliers Baltics partner ja investeeringute nõustamise juht Margus Tinno omab valdkonnast sügavat ülevaadet.
Uudised
  • 18.11.26, 06:45
Aastad 2027 ja 2030. Ärikinnisvaras kisub karmiks, isegi A-klass enam ei päästa
Konkreetsed ja armutud vastused sisaldavad ka käitumisjuhiseid turuosapooltele
Reisiterminal peaks sellisel kujul valmima 2028. aasta lõpus.
Uudised
  • 19.11.26, 10:53
Merko sai valmis Zaha Hadidi arhitektuuribüroo loodud terminali põranda. Vaata!
Vaata videosid, kuidas käis põranda paneelide paigaldus + Vaata, millne see terminal tuleb
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing.
Uudised
  • 20.11.26, 11:23
Saksing uutest notaritasudest: kinnisvaratehing kallineb priskelt
Lisatud on näitlik arvutus ja põhjalik ülevaade, mis ja kui palju kallineb
Stelli edaspidine suuromanik Civinity asutaja ja juhatuse esimees Deividas Jacka.
Uudised
  • 16.11.26, 11:21
Stell müüs oma enamusosaluse Leedu rahvusvahelisele haldusfirmale
Millerhawki omanik Marko Kull avamas uut ärikeskust.
Uudised
  • 20.11.26, 11:27
Galerii: Marko Kull avas värske 16-miljonilise ärikeskuse
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik olid kohal!
EKFL juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 17.11.26, 11:18
Kinnisvaraturul on november: päikest küll napib, kuid pööripäev on lähedal
Koduostjale võib kasutusloata kinnisvara silma jääda just tavapärasest soodsama hinna tõttu.
Uudised
  • 17.11.26, 06:30
Kodu saab osta ka ilma kasutusloata
Alates 1. jaanuarist 2026 ei tohi kliimaseadmete ja soojuspumpade hooldamisel või teenindamisel kasutada uut ehk varem kasutamata F-gaasi, mille globaalse soojenemise potentsiaal on vähemalt 2500.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.11.26, 11:14
Kas täna projekteeritav kliimasüsteem vastab kolme aasta pärast ettenähtud nõuetele?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele