Viimasel ajal on tarbijakaitseametisse laekunud aina rohkem kaebuseid ning pöördumisi, mis seotud mobiilse internetiga ning sellega kaasnevate arvetega.
Tarbijad, kes on valinud välja paljude lisafunktsioonidega mobiiltelefoni, peab teadma, milliseid "üllatusi" sellised telefonid võivad pakkuda, kui neid ei osata piisavalt teadlikult kasutada. Seda eriti just selliste teenuste osas, millega võivad kaasneda  rahalised kohustused.
On ilmne, et telefonipaketti valides tutvutakse kõne- ning tekstisõnumite hindadega, kuid lisaks pakuvad sideoperaatorid ka erinevaid internetipakette.
Kindla kuutasuga paketi puhul probleeme pole, et telefoniarvel oleks netikasutuse eest üllatuslik rekordarve, kuid mahupõhise ühenduse kasutamisel tuleb kindlasti arvestada kasutusaja ning mahu hinna suhet.
Telefoni ostes tuleks eelnevalt teha ära põhjalik kodutöö – võrrelda erinevaid tooteid, nende funktsioone ning soovituslikult ka uurida teiste kasutajate kogemusi huvipakkuva telefoniga. Samuti tuleks teenindajalt küsida telefoni seadete ning nende muutmise kohta, seda eriti just nii põletaval teemal kui automaatne internetiühendus. Telefoni iseeneslik internetiühendus on omane enamjaolt n-ö uue generatsiooni telefonidele ehk teisisõnu nutitelefonidele.
Tootega peab kindlasti kaasas olema kasutusjuhend, mille juhtnööride abil saab tarbija muuta telefonis seadistused selliseks, et automaatne internettiminemine ei oleks võimalik. Viimast saab lasta muuta ka telefoniteeninduses, kuid paraku küsitakse selle eest mõnes kohas teenustasu.
Vältimaks hilisemaid võimalikke ebameeldivusi ning suuri telefoniarveid, tuleks kõigil telefonikasutajatel veenduda, et tema sidevahend on seadistatud nii, et ei toimuks automaatset internettiminekut, millega kaasnevad suured telefoniarved. Kui ise seadistust muuta ei oska, tuleb nõu ja abi saamiseks pöörduda telefoni operaatori poole.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Viimased uudised

Uudised
  • 23.07.26, 13:07
Arendajad Lätist: Seal on odavam. Ei, see on nõukanostalgia. Aga meie oleme seal juba ammu
Börsiuudised
  • 23.07.26, 11:01
Bigbank paisutas laenuportfelli, ent poolaasta kasum kahanes
Uudised
  • 23.07.26, 10:54
Südalinna arhitektuuripärlisse kolib Rimi, kaasomanikuks on seal Toomas Tõniste
Renoveerimine läks maksma 0,5 miljonit eurot.
Uudised
  • 23.07.26, 10:26
Edaspidi saad aerofotosid vaadata 4 erineval moel
Uudised
  • 23.07.26, 06:30
Neutra Capital paisutas käivet, ent kaotas kasumis
Enamusomanik Kenneth Karpov: näeme selgelt, et ettevõtted ei otsi enam lihtsalt kontoripinda, vaid terviklikku töökeskkonda.
Uudised
  • 22.07.26, 16:31
Tallinn katkestas mahuka projekti Infortari tütarfirmaga
Uudised
  • 22.07.26, 12:20
Galerii: Everaus alustas Tartu veeres 10,5-miljonilise arenduse ehitamist
Janar Muttik: Tartu linna hinnatase on paljude noorte perede jaoks liikunud piirini, kus suurema ja mugavama kodu otsing liigub linnast veidi välja.
Uudised
  • 22.07.26, 12:08
Tallinn ei kooskõlasta Estonia juurdeehituse muinsuskaitse eritingimusi esitatud kujul

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele