7. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Linna ehitusamet ja Helsingi Energia on juba suvest saadik otsinud maa-alust ruumi, kuhu talvist lund ladustada. Suvel kasutataks seda siis kaugkülmutuse tarbeks.

Sarnaselt kaugküttega kaugkülma tootmine oleks Helsingi Energia kaugkülmutuse äriüksuse juhi Niko Wirgentiuse sõnul mõttekas ainult siis, kui maa-alune hoidla asuks kesklinnas ja sinna mahuks tuhandeid koormaid lund.

Näiteks Finlandia-talo suuruse lumehunnikuga võiks Helsingile kaugkülma vaid nädalaks. Kogu suve ajaks kaugkülma tootmine eeldaks 150 suure lumehoidla ehitamist Helsingisse. „Nende täitmiseks poleks aga ühegi talve lumest küllalt,“ märkis Wirgentius.

Helsingi on juba kümmekond aastat otsinud võimalusi kasutada lund kaugjahutuseks, aga alles viimasel suvel said mõtted kindlama raami. Maa-alusest lumehoidlast oleks linnale kasu ka sellega, tänavate talvine korrashoid muutuks lihtsamaks ja lumekoormade äravedamise teekond lüheneks.

Lumelao tehnilisi parameetreid pole aga seni veel paika pandud, seega pole võimalik määrata ka selle ehitamise hinda. Wirgentiuse hinnangul ulatub hind igal juhul miljoni euro klassi.

„Teisest küljest läheb ka talvine lumeralli midagi maksma, see on tavaline valikute küsimus,“ märkis Wirgentius. „Selliseid asju pole kuigipalju tehtud, seetõttu pole asjal hinnalipikut ega kindlat teadmist, kuidas see minema hakkab. Aga asja võetakse siiski tõsiselt.“

Autor: Haldusuudised.ee