Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia kontserni puhaskasum kasvas mullu 119 miljoni euroni
Eesti Energia 2010. majandusaasta äritulud olid 796 miljonit eurot ja puhaskasum kasvas 119 miljoni euroni. Eesti Energia investeeringud kasvasid 219 miljoni euroni. Kasumi kasv tulenes peamiselt tootmise ja kütuste valdkonnast.
„Eesti Energia majandustulemuste üle saab jätkuvalt heameelt tunda, sest kasum on teenitud avatud turgudelt ja konkurentsi tingimustes. Seda tõestavad lihtsad numbrid - kaks kolmandikku ärikasumist tuli avatud turgudelt, elektrienergia müük avatud turgudele Balti- ja Põhjamaades kasvas aastaga ligi 88 protsenti ja müügitulu kahekordistus. Kasumi tõusu taga on elektri ja vedelkütuste müügi kasv,“ sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
Liive nimetas 2010. aastat Eesti Energia jaoks rekordiliseks: „Tootsime ja müüsime rekordkoguse elektrit alates 1992. aastast ja seda ligi kolm korda väiksema töötajate arvuga. Saavutasime suurima vedelkütuste tootmismahu alates õlitehase käivitamisest 30 aastat tagasi, põlevkivitoodang oli suurim alates 1992. aastast,“ ütles Liive.
Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasik tõi majandustulemusi kommenteerides välja, et energiakontserni head majandustulemused lubasid kasvatada ka investeeringute mahtu. „Möödunud majandusaastal investeerisime ligi kaks korda rohkem kui teenisime puhaskasumit. Nii suure investeeringute mahu tagamiseks peab ettevõtte olema tugev ja kasumlik ning tänu tugevatele majandustulemustele õnnestus meil eelmisel aastal suurendada investeeringuid,“ kinnitas Kaasik.
2010. aastal investeeris Eesti Energia Eesti elektrivõrkudesse ning elektri, soojuse ja õli tootmisesse kokku 219 miljonit eurot. „Tegelikkuses saime selle raha eest teha palju rohkemat kui varem, sest üldine investeeringute hinnatase on läinud palju mõistlikumaks. 2010. aasta oli väga õige aeg suuremahuliste investeeringute tegemiseks ja tänu korralikule kasumile saime neid võimalusi maksimaalselt ära kasutada,“ lisas Kaasik.
Elektrivõrgu uuendamisse ja elektrivarustuse töökindlusesse investeeris Eesti Energia 60 miljonit eurot. 2010. aasta jooksul paigaldatud 222 mastivõimsuslülitit hoidsid ära kokku 223 000 riket. Lisaks õnnestus Jaotusvõrgul viia võrgukaod madalaimale tasemele alates 1992. aastast ehk 6,5 protsendini. Jaeäri valdkonnas investeeriti kokku 63 miljonit eurot.
Elektri ja soojuse tootmisesse investeeris Eesti Energia 85 miljonit eurot. Suurimaks ja olulisemaks investeerimisobjektiks oli 46 miljoni euroga väävlipuhastusseadmete paigaldamine Narva elektrijaamades. Iru elektrijaama prügipõletusploki rajamisse investeeris Eesti Energia 10 miljonit eurot, Aulepa tuulepargi laiendusse 9 miljonit eurot.
Kütuste ärivaldkonna investeeringud moodustasid 59 miljonit eurot, kus suurimaks investeerimisobjektiks oli Enefit-tehnoloogial toimiva põlevkiviõlitehase ehitus. Uue õlitehase ehitusse investeeriti 32 miljonit eurot. Põlevkivi kaevandamise seadmete ja rajatiste rekonstrueerimiseks ning uute ehitamiseks kasutati 23 miljonit eurot.
2010. majandusaastal tootis Eesti Energia 10,6 teravatt-tundi (TWh) elektrienergiat, mis on suurim toodetud elektrienergia kogus alates 1992. aastast, saavutatud ligi kolm korda väiksema töötajate arvuga. Elektrienergia müük kasvas 10,7 TWh-ni, mis on 12,3 protsenti rohkem kui 2009. aastal.
Reguleeritud hinnaga ehk Eesti suletud turu kodu- ja äriklientidele ning võrguettevõtjatele müüs Eesti Energia lõppenud majandusaastal 6,1 TWh elektrienergiat ehk 14 protsenti vähem kui 2009. aastal. Reguleeritud turu müügitulu kahanes 17,2 protsenti 185 miljoni euroni.
Mittereguleeritud hinnaga ehk Eesti, Läti ja Leedu avatud turu jaeklientidele müüs Eesti Energia 2010. majandusaastal 1,8 TWh elektrienergiat, mis on 1,4 TWh võrra rohkem kui aasta varem.
Nord Pool Eesti hinnapiirkonda, Leedu elektribörsile BaltPool ja kahepoolsete hulgimüügi lepingute alusel müüs Eesti Energia kokku 2,9 TWh elektrienergiat ehk 0,8 TWh enam kui 2009. aastal.
Hetkel kuum
Eesti avatud turul püsis Eesti Energia turuosa alates turu avanemisest käesoleva aasta 1. aprillist hinnanguliselt 87 protsendi piires ning Läti ja Leedu avatud turul majandusaasta viimases kvartalis ca13 protsendi juures.
Põlevkivist toodetud vedelkütuseid tootis Eesti Energia üle ühe miljoni barreli (üle 190 tuhande tonni), mis on rekordkogus alates õlitehase käivitamisest 30 aastat tagasi. Vedelkütuste müügimahtu kasvatas Eesti Energia 2010. aastal võrreldes aasta varasemaga 17 protsendi võrra 181 tuhande tonnini. Suurenes ka põlevkivist toodetud vedelkütuste müügitulu, mis kasvas tulenevalt kõrgemast kütteõli maailmaturuhinnast üle 30 protsendi ning moodustas 52 miljonit eurot.
Põlevkivitoodang moodustas 17 miljonit tonni, mis on 21 protsenti rohkem kui aasta varem. Tegemist on suurima kogusega alates 1992. aastast.
Soojusenergiat müüs Eesti Energia 1,4 TWh, mis on kolm protsenti rohkem kui aasta varem.
2010. aasta lõpu seisuga oli mobiilse interneti teenusel Kõu ligikaudu 25000 aktiivset klienti. Taastuvatest energiaallikatest toodetava Rohelise Energia paketiga liitus 2010. aasta lõpuks 3700 klienti ning kokku ulatus Rohelise Energia müük 34 GWh-ni.
Eesti Energia maksis brutodividendi 138 miljonit eurot.
Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused.
Eesti Energia kontserni 2010. majandusaasta auditeeritud tulemused avaldatakse aprilli lõpus ning seejärel on majandusaasta aruanne kättesaadav Eesti Energia kodulehel.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele