Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaasik: 2010 oli Eesti Energia rekordaasta
2010. majandusaasta tõestas taas, et Eesti Energia on edukas vabaturu ettevõte, mis teenib kasumit konkurentsitingimustes vabal turul, tegutsedes ja laiendes nii Eestis kui ka naaberriikides. 2010. majandusaastal tootsime ja müüsime rekordkoguse elektrit, põlevkivi ja vedelkütuseid, vähendasime võrgukadusid, rääkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
"Selliseid tootmisnumbreid nägime viimati 1992. aastal, põlevkivist toodetud vedelkütuste tootmismaht oli aga läbi aegade suurim. Eesti Energia efektiivsus on aastatega oluliselt kasvanud, 1992. aastal saavutati sarnased tootmismahud ligi kolm korda suurema töötajate arvuga. Edu tootmise ja kütuste valdkonnas aitas meil kasvatada kasumlikkust ja investeerida Eesti varustuskindlusesse ja tootmise arendamisse," sõnas Kaasik.
Avatud turgudelt teenis Eesti Energia lõppenud majandusaastal ligi 100 miljonit eurot ehk 64 protsenti ärikasumist tuli elektri müügist vabal turul, põlevkiviõli, telekommunikatsiooni teenuste ja metalltoodete müügist. Ärikasumi kasvu taga on elektriturgude avamise ning Eesti ja Leedu elektribörside käivitumisega kaasnenud müügimahu ja müügitulude kasv.
Elektribörsid käivitusid väga hästi ning likviidse ja läbipaistva turukohana võimaldasid need meie elektritootmisseadmeid maksimaalselt ära kasutada. Vedelkütuste suurenenud müügimahud ja põlevkiviõli kõrgem müügihind aitasid samuti kaasa kasumi kasvule.
Paindlik ja turu nõudlusega arvestav elektritootmine, meie toodete ja teenuste konkurentsivõime vabal turul ning efektiivne müügiorganisatsioon tõid Eesti Energiale läbi aegade parima majandustulemuse – puhaskasum kasvas 119 miljoni euroni.
"Teenitud kasumiga kaasnesid ka suuremad investeeringud Eesti elektrivõrkudesse ning elektri, soojuse ja õli tootmisesse. Kapitalimahukas äris nagu seda on energeetika on investeeringud kallid ja ilma korraliku kasumita ei ole meil võimalik investeerida. Möödunud aastal investeerisime kaks korda rohkem kui teenisime puhaskasumit ehk 219 miljonit eurot," ütles Kaasik.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele