Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prügilal võiks hakata lehvima Reformierakonna lipp
Musta stsenaariumi korral ei jätku riigile kuuluva Eesti Energia Iru prügipõletusploki tarbeks prügi ja seetõttu tuleb Eesti Energial prügile lisaks osta kuni 80 000 tonni hakkepuitu aastas.
Prügi asemel peab Eesti Energia Irus puitu hakkama põletama juhul, kui Kagu-Eestisse plaanitavale Polli prügilale antakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu miljoneid eurosid abiraha.
Mõned päevad pärast seda, kui Reformierakonna lükatud monopolidevastase seaduse eelnõu parandus eelmisel suvel plaanitud kujul läbi ei läinud, allkirjastas Reformierakonda kuuluv keskkonnaminister Jaanus Tamkivi määruse, millega avas KIKi kaudu rahastatava meetme Kagu-Eestisse prügila rajamiseks. Selle eelarve oli 3,2 miljonit eurot (50 miljonit krooni).
Veolia huvi Pollis on välistada Tartu jäätmevoo minek Irusse ehitatavasse koostootmisplokki, räägivad mitmed jäätmemajandusega kursis olevad inimesed. “Kindlasti ei ole Polli prügila projekt vastukäik prügipõletustehasele,” lausub Argo Luude vastu. Tema sõnul ei ole Veolia Keskkonnateenused eelmise aasta detsembrist enam Polli prügila projektis sees. “See läks poliitiliselt liiga kuumaks teemaks, räägiti, et Veolia üritab poliitikute toel prügilat rajada. Me olime seal pigem segav faktor,” selgitab ta loobumise põhjusi.
“Polli prügila halvaks meie põletusploki tegevust päris oluliselt,” räägib Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte juht Ando Leppiman. Tema sõnul pole ühtegi loogilist põhjendust, miks teha juba olemasolevatele prügilatele veel üks juurde. Iru jäätmepõletusploki ehituseks ei anta riigi ega Euroopa abirahafondidest mitte ühtegi eurot, samas noolitakse jäätmehierarhia mõttes tunduvalt madalamal asuva prügila rajamiseks enam kui kolme miljonit eurot abiraha.
“Kui vaadata seda ainult kahe äriettevõtte vahelise võistlusena, on siin üks tasand. Palju põnevam teema on Veolia suhted KIKi rahakraanide juures oleva erakonnaga. Mingite niitide või ühenduslülide kaudu kaitstakse ühe äriettevõtte huvisid,” kommenteerib Polli prügila rajamist ja Eesti Energia ning Veolia vägikaikavedu üks anonüümseks jääda sooviv allikas.
Hetkel kuum
Nõunik tuleb areenile ka prügilahingus
Vahetult enne jõule määras minister Tamkivi keskkonnaministeeriumi poolt KIKi rahastatava meetme hindamiskomisjoni liikmeks enda nõuniku ja KIKi nõukogu liikme Evelin Orase. Ta on Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali laste ema.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitusel on aga uut prügilat vaja. “Viimased ladestusalad Kagu-Eestis suleti 2009. aasta suvel. Vastavalt riigi jäätmekavale peavad antud piirkonda rajama jäätmekäitluskeskused koos ladestusalaga,” selgitas minister. Möödunud suvel prügila rajamise toetuseks avatud uue meetme kohta ütles Tamkivi, et see meede oli avatud enne seda, kui selgus konkreetne plaan rajada Iru prügipõletustehas. “Projekti ratsionaalsuse osas arvestatakse uute arengutega,” kinnitas ta. Samuti oli ta veendunud, et tema poliitiline nõunik Evelin Oras on piisavalt pädev esindamaks ministeeriumit rahastamisotsuste langetamisel.
Üks äriseltskondMitu aastat on üks äriseltskond tegelenud Viljandimaale, Läti piiri äärsesse Karksi valda uue ladestuskohaga jäätmekäitluskeskuse rajamisega. MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus (LEA) ostis enam kui nelja miljoni krooniga Karksi vallalt Ainija külas asuva veidi enam kui 8 hektari suuruse kinnistu.
MTÜ LEA taotles Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) prügila jaoks ligi 4,5 miljonit eurot (70 miljonit krooni). Raha ei antud ning keskkonnaministeerium soovitas projekti kaasata kohalikud omavalitsused. Asutati OÜ Polli Prügila.Suvel avati meede, millega KIKi kaudu rahastatakse ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamist Kagu-Eestisse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
2
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
4
Sihikul on seal jaeinvestorid
5
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Viimased uudised
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele