Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prügilal võiks hakata lehvima Reformierakonna lipp
Musta stsenaariumi korral ei jätku riigile kuuluva Eesti Energia Iru prügipõletusploki tarbeks prügi ja seetõttu tuleb Eesti Energial prügile lisaks osta kuni 80 000 tonni hakkepuitu aastas.
Prügi asemel peab Eesti Energia Irus puitu hakkama põletama juhul, kui Kagu-Eestisse plaanitavale Polli prügilale antakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu miljoneid eurosid abiraha.
Mõned päevad pärast seda, kui Reformierakonna lükatud monopolidevastase seaduse eelnõu parandus eelmisel suvel plaanitud kujul läbi ei läinud, allkirjastas Reformierakonda kuuluv keskkonnaminister Jaanus Tamkivi määruse, millega avas KIKi kaudu rahastatava meetme Kagu-Eestisse prügila rajamiseks. Selle eelarve oli 3,2 miljonit eurot (50 miljonit krooni).
Veolia huvi Pollis on välistada Tartu jäätmevoo minek Irusse ehitatavasse koostootmisplokki, räägivad mitmed jäätmemajandusega kursis olevad inimesed. “Kindlasti ei ole Polli prügila projekt vastukäik prügipõletustehasele,” lausub Argo Luude vastu. Tema sõnul ei ole Veolia Keskkonnateenused eelmise aasta detsembrist enam Polli prügila projektis sees. “See läks poliitiliselt liiga kuumaks teemaks, räägiti, et Veolia üritab poliitikute toel prügilat rajada. Me olime seal pigem segav faktor,” selgitab ta loobumise põhjusi.
“Polli prügila halvaks meie põletusploki tegevust päris oluliselt,” räägib Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte juht Ando Leppiman. Tema sõnul pole ühtegi loogilist põhjendust, miks teha juba olemasolevatele prügilatele veel üks juurde. Iru jäätmepõletusploki ehituseks ei anta riigi ega Euroopa abirahafondidest mitte ühtegi eurot, samas noolitakse jäätmehierarhia mõttes tunduvalt madalamal asuva prügila rajamiseks enam kui kolme miljonit eurot abiraha.
“Kui vaadata seda ainult kahe äriettevõtte vahelise võistlusena, on siin üks tasand. Palju põnevam teema on Veolia suhted KIKi rahakraanide juures oleva erakonnaga. Mingite niitide või ühenduslülide kaudu kaitstakse ühe äriettevõtte huvisid,” kommenteerib Polli prügila rajamist ja Eesti Energia ning Veolia vägikaikavedu üks anonüümseks jääda sooviv allikas.
Hetkel kuum
Nõunik tuleb areenile ka prügilahingus
Vahetult enne jõule määras minister Tamkivi keskkonnaministeeriumi poolt KIKi rahastatava meetme hindamiskomisjoni liikmeks enda nõuniku ja KIKi nõukogu liikme Evelin Orase. Ta on Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali laste ema.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitusel on aga uut prügilat vaja. “Viimased ladestusalad Kagu-Eestis suleti 2009. aasta suvel. Vastavalt riigi jäätmekavale peavad antud piirkonda rajama jäätmekäitluskeskused koos ladestusalaga,” selgitas minister. Möödunud suvel prügila rajamise toetuseks avatud uue meetme kohta ütles Tamkivi, et see meede oli avatud enne seda, kui selgus konkreetne plaan rajada Iru prügipõletustehas. “Projekti ratsionaalsuse osas arvestatakse uute arengutega,” kinnitas ta. Samuti oli ta veendunud, et tema poliitiline nõunik Evelin Oras on piisavalt pädev esindamaks ministeeriumit rahastamisotsuste langetamisel.
Üks äriseltskondMitu aastat on üks äriseltskond tegelenud Viljandimaale, Läti piiri äärsesse Karksi valda uue ladestuskohaga jäätmekäitluskeskuse rajamisega. MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus (LEA) ostis enam kui nelja miljoni krooniga Karksi vallalt Ainija külas asuva veidi enam kui 8 hektari suuruse kinnistu.
MTÜ LEA taotles Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) prügila jaoks ligi 4,5 miljonit eurot (70 miljonit krooni). Raha ei antud ning keskkonnaministeerium soovitas projekti kaasata kohalikud omavalitsused. Asutati OÜ Polli Prügila.Suvel avati meede, millega KIKi kaudu rahastatakse ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamist Kagu-Eestisse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
4
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele