Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taavi Rõivas: tagatis olgu mõjuv, aga mitte liigselt koormav
Väiketanklatele, kelle maksuajalugu on korrektne, saab kehtestada ka väiksema tagatise kui 100 000 eurot, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Taavi Rõivas.
Rõivas lisas, et samas kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamisel kaalub rahanduskomisjon tagatisemäära tõstmist 1 miljoni euroni.
”Ehk tagatis peab olema mõjus, aga mitte liigselt koormav,” rõhutas ta. ”Tõstatan komisjonis teisel lugemisel arutelu tagatise määramise kriteeriumide täpsustamiseks.” Teine lugemine on rahanduskomisjonis järgmise nädala teisipäeval ja suures saalis eeldatavasti nädal hiljem.
Äripäeva tänane kaanelugu räägib, milliseid skeeme pidi jõuab vedelkütus jaeturule. Teemast ajendatuna esitas Äripäev riigikogu rahanduskomisjoni mitmele liikmele päevaküsimuse, kas 100 000 eurot tagatisena on piisav summa, et kütuseturul korda luua?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikogu rahanduskomisjon algatas eelmise aasta detsembri keskel eelnõu „Vedelkütuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus“. Praeguse eelnõu kohaselt hakatakse alates 1. aprillist nõudma miinimum 100 000 euro suurust tagatist kõigilt kütuse müügiga tegelevatelt firmadelt. Väikeste kütusemüüjate arvates käib tagatisraha nõudmine neile üle jõu ja suuremate kütusemüüjate arvates on 100 000 eurot liiga vähe.
„Eelnõu võitleb ühe suurima maksupettuste skeemiga Eestis ja on kindlasti vajalik nii maksumaksja kui ausa kütusemüüja seisukohast,” rääkis Rõivas. ”Pettustega võitlemisel ja konkreetsete tagatissummade määramisel usaldame paljuski maksu- ja tolliameti ekspertarvamust, jälgides siiski, et tagatis ei muutuks ausatele kütusemüüjatele liigselt koormavaks.”
Rõivase sõnul on laialdane diskussioon antud teemal on väga oluline. ”Avalikkus peab teadma, et kurjategijate ja skeemitajate tekitatav kahju ulatub 50 miljoni euroni aastas,” lausus ta. ”Kindlasti ostab selline summa kuritegelikku tulu ka palju vastulobby, oleme sellega arvestanud, et maksupetturid ei loobu oma teenistusest võitluseta.”
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.