Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erakorralised kulud tõukasid Nordeconi suurde kahjumisse
Ehkki Nordeconi brutokasum oli neljandas kvartalis kergelt positiivne, küündis ehituskontserni viimase kvartali puhaskahjum tänu erakorralistele kuludele 6,27 miljoni euroni, nähtub börsifirma aastaaruandest.
Nii näiteks võeti neljandas kvartalis vastu 2,7 miljoni eurone Pärnu Keskuse ehitustegevusest tulenevate nõuete allahindluse kahjum ja 1,7 miljoni euro suurune kahjum seoses endise Läti tütarettevõtte Nordecon Infra SIA kohustuste realiseerumisega, mis olid tagatud Nordecon AS poolt. Samuti mõjutasid ettevõtte sõnul kasumlikkust keerukad ilmastikuolud, mille tõttu ületasid teehooldelepingute kulud vastava perioodi tulusid.
IV kvartali brutokasum ulatus 25 000 euroga plusspoolele, samas kui aasta tagasi ulatus brutokahjum 1,84 miljoni euroni.
Nordeconi käive ulatus aasta viimases kvartalis 24,25 miljoni euroni, mida on 14% vähem kui aasta eest.
2010. aasta kogukäive ulatus Nordeconil 99,5 miljoni euroni, brutokahjumit tuli kokku 0,5 miljonit eurot ja puhaskahjumit 12,5 miljonit eurot.
Kui ehituskontserni käive ühtis enam vähem analüütikute aasta lõpu ootustega (LHV 103 ja Swedbank 99 miljoni eurot), siis puhaskasumi number oli selge pettumus. Nii näiteks lootis LHV Nordeconilt 6,1 ja Swedbank 5,3 miljoni eurot väiksemat puhaskahjumi numbrit. Samuti ootasid mõlemad pangad Nordeconilt neljandaks kvartaliks ca. miljon eurot suuremat brutokasumi numbrit.
Ettevõtte juhtkond vaatab aga tulevikku optimistlikult. „Kontsernile senise tegutsemisajaloo raskeimaks kujunenud 2010. aasta lõppes hoolimata suurest kahjuminumbrist siiski helgemas meeleolus. Rõõmu teeb see, et teist kvartalit järjest suutsime olla brutokasumi osas positiivsel poolel,“ märkis Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.
Jaano Vinki sõnul jõuti kasumisse hoolimata asjaolust, et kontsern kajastas üksikutelt projektidelt täiendavaid kahjumeid ning teehoolduse lepingute täitmine eelkõige mullu detsembris oli raskete ilmaolude tõttu kahjumlik.
„Kontserni lõpetamata tööde portfell on püsinud viimastel kvartalitel suhteliselt stabiilne, ulatudes eelmise aasta lõppedes 88,3 miljoni euroni. Oleme jätkuvalt meelestatud selliselt, et ei haara täna iga töö järele ega püüa mahte kasvatada projektidega, mille osas leiame, et võimalused täna eksisteerivate riskidega toimetulekuks on kasinad,“ ütles Jaano Vink.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
5
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele