Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Outotec projekteerib Eesti Energiale põlevkivi etteande süsteemi
Eesti Energia Õlitööstus sõlmis rahvusvahelise insenerfirmaga Outotec lepingu põlevkivi etteande süsteemi projekteerimiseks ja tarnimiseks.
Rajatav süsteem hakkab põlevkiviga varustama nii tänaseid õlitööstuse seadmeid, kui ka Enefit-280 tootmisseadmeid ning on tulevikus valmis teenindama ka elektrijaama uusi plokke, teatas Eesti Energia.
„Kütuse etteanne on meie tootmises äärmiselt oluline sõlm, mistõttu on väga hea tõdeda, et parima pakkumise tegi just Outotec, kes on varasemalt analoogseid süsteeme projekteerinud ja valmistanud ning teab väga hästi, millist põlevkivi meie uus tehnoloogia vajab,“ ütles Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond.
Kütuse etteande süsteem valmib samaaegselt esimese Enefit-280 tehnoloogiat kasutava uue põlvkonna õlitehasega. Esimeses etapis väljaehitatava süsteemi aastane tootmisvõimsus on 4,5 miljonit tonni purustatud põlevkivi ning tootmisvõimsust on vajadusel võimalik tõsta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kondi sõnul on kütuse etteande süsteemi tsiviilehituse hange plaanis välja kuulutada märtsis. „See peaks taaskord andma hea võimaluse saada tööd ka kohalikel ehitusettevõtetel,“ sõnas ta.
Esimene Enefit-280 tehnoloogiat kasutav tehas valmib 2012. aastal ning see toob piirkonda juurde 80 uut alalist töökohta, mille hulgas on ameteid nii inseneridele kui oskustöölistele.
Aastaks 2016. plaanib Eesti Energia välja arendada põlevkivi vedelkütuste tootmiskompleksi, kus toodetud vedelkütused oleksid kvaliteetsemad, kui seni toodetav põlevkiviõli ning neid saaks kasutada tänastele normidele vastava mootorikütusena.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.