Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
BTA: 75% talvistest traumadest saadakse libisemisel
Talveperioodil saab BTA Kindlustus rohkem taotlusi vigastuste hüvitamiseks kui sügisperioodil. Talvel saadud traumadest on ülekaalus luumurrud, nihestused, venitused, ajupõrutused.
Talverõõmude nautimisel – suusatades või laskudes mäest lumelaua, kelgu või täispuhutava alusega – saadavad vigastused moodustavad ligikaudu 30% „talvetraumadest”, teatas kindlustusselts. Enamasti on tegu luumurdude, nihestuste, venituste, aga samuti ka külmumiste ning peatraumadega.
BTA Kindlustuse Eesti filiaali juhataja Olavi Laido ütles, et ehkki talv on kahel viimasel aastal olnud Eestis eriti sobiv selleks, et tegeleda kõikvõimalike talvespordi aladega, toimuvad suuremal osal juhtudest õnnetusjuhtumid mitte näiteks suusaradadel, vaid igapäevases elus, libastudes halvasti puhastatud kõnniteedel ning saades sageli väga tõsiseid vigastusi.
"Enam kui pool traumadest saadakse talvel just nimelt sel moel. Võrdlemisi väike arv on põhjustatud katustelt kukkunud lume või jääpurikate poolt. Sellegipoolest peab märkima, et just sellisel moel saadud traumad on kõige raskemad," sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Laido soovitas, et enne kui talvel samm astuda, peab olema palju tähelepanelikum, kuna vast sadanud lume all võib peituda „elav” jää. Eriti tuleks olla tähelepanelik majast väljumisel, et mitte libastuda jäätunud majalävel, mis on üks kõige sagedasematest traumade põhjustest.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.