Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tampere: mullu läks tõusvas joones
Arco Varal läks möödunud aastal tõusvas joones – esimese kvartali kahjumist jõudsime aasta lõpuks kasumisse ja tundub, et see trend on püsiv, ütles Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere.
„Alati saab ju paremini, aga möödunud aasta majandustulemused peegeldasid keskkonda, kus oleme,“ sõnas Tampere. Tema hinnangul on olukord paranenud nii Lätis kui ka Bulgaarias. „Läti küll kukkus Eestiga võrreldes rohkem ja on siiani allpool, aga vaatamata sellele on ta väga hästi taastunud,“ ütles Tampere.
Tampere sõnul on kinnisvaraarenduse poolelt näha kasvanud käivet ja võis väljamüügihinda tõsta. Ehituses on käive stabiliseerinud ja lepingute maht on suurem, lisas Tampere.
Samas ütleb Tampere, et riskid kinnisvaraturul pole kadunud. Arco Vara neljanda kvartali tulemust mõjutas negatiivselt erakorraline nõuete allahindamine 4,6 miljoni krooni (0,3 mln euro) ulatuses, mis oli seotud partneri pankrotistumisega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Pankrotiasi oli seotud eraettevõte, kes jättis viimase osamakse maksmata. Selliseid asju ikka juhtub,“ ütles Tampere. Ta lisas, et hetkel pole ükski partnerfirma pankrotiohus. Kuna Arco Vara peamine klient on ikkagi riik, maandab see riske.
Käesoleva aasta jaanuar oli Tampere hinnangul sama loid nagu tavaliselt. Samas ütleb ta, et midagi suurt pole väljamüügihindadega ega tehingute arvudega juhtunud. „Aga majanduskasv on suurem, ja sealt tuleb rõõmu juurde,“ ütles Tampere.
Tulevaks aastaks on ka ootused positiivsemad. „Kui vaatame majanduskasvu ja tööpuuduse vähenemist, siis inimesed ostavad ka meie toodangut rohkem. Kui iga seitsmes on tööta, ei saa ühelgi ettevõttel hästi minna,“ lisas Tampere.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.