Ernitsa sõnul on olemas kahte tüüpi kelme. „Juhukelm on tavaline inimene tänavalt, kes sageli ei taju, et sooritab kindlustuskelmuse ehk kuriteo ja kui ta seda tajub, siis leiab endale väärarusaamal põhinevad õigustused,“ kommenteeris ta.
„Majanduskriisi ajal tuli juurde juhukelme. Sagenesid sellised juhtumid, kus vara, mida ei suudetud realiseerida hävitati ning lavastati see kindlustuskelmuseks,“ rääkis Ernits. Juhukelmi soodustab see, et olulised riskid jäetakse lepingu sõlmimisel kindlustamata, kuid kahjujuhtumiga kaasnevate kulude katmine käib üle jõu.
Soodustav faktor juhukelmuse puhul on kahjujuhtumitega soetud osapooled - näiteks raviasutused, autoremondi töökojad jms, mis suhtuvad kelmustesse ükskõikselt.
„Teiseks tegutsevad paadunud kelmid, kes on sageli seotud ka muude kuritegudega,“ kommenteeris Ernits. Paadunud kelmi soodustab näiteks see, et kahju esitamine ja kindlustuslepingu sõlmimine on muutunud lihtsamaks.
Ernits märkis, et kelmusi on võimalik ka ennetada, kui tõhustatakse koostööd Eestis tegutsevate kindlustusandjate vahel. Samuti politsei ja teiste uurimisorganitega, teiste riikide kindlustusandjate ja teiste seotud osapooltega. Oluline on ka infovahetuse tõhustamine nii kindlustusandjate omavaheline andmevahetus, kui ka avalikkusele suunatud teenuste pakkumine.
Kindlustuskelmus on juhtum, kus kindlustusandjale luuakse teadvalt ebaõige ettekujutus kindlustatavast objektist või isikust, sellega seotud riskidest või kahju tekkimise asjaoludest, eesmärgiga saada (õiglast suuremat) kindlustushüvitist.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur
WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.