Eestis petetakse välja 1,5% kindlustusrahast

Võrreldes teiste Euroopa riikidega jääb Eestis tuvastatud kindlustuskelmuste maht 1,5% lähedale kahjukindlustuse kogukahjust, märkis Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits. 

"2010. aastal tuvastati Eestis 350 kelmustega seotud kindlustusjuhtumit, neist 56 korral alustati kriminaalmenetlust. European insurance and reinsurance federation (CEA) uuring näitab, et Euroopas makstakse 5-10% hüvitistest kindlustuskelmidele," rääkis Ernits.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega jääb Eestis tuvastatud kindlustuskelmuste maht 1,5% lähedale kahjukindlustuse kogukahjust. Tuvastatud kindlustuskelmuste keskmine suurus on umbes 100 000 krooni. 70% kõigist kindlustuskelmustest pannakse toime liiklus- ja sõidukikindlustuses. „Mis tegelikult kajastab ka üldist kindlustusportfelli,“ märkis Ernits. See tähendab, et kindlustusportfellist moodustab 70% liiklus ja sõidukindlustus.

Kui kelmusi jaotada tuvastatud juhtumite arvu põhjal, siis selgub, et üle poole ehk 63% on lavastatud ja/või tahtlikult esile kutsutud juhtumid. 30% kelmustest on alla 10 000 krooni juhtumid. Kelmused, mis ulatuvad 100 000-200 000 kroonini moodustavad 14% juhtumitest ning nende puhul tegutsevad paadunud kelmid.

Ernitsa sõnul on olemas kahte tüüpi kelme. „Juhukelm on tavaline inimene tänavalt, kes sageli ei taju, et sooritab kindlustuskelmuse ehk kuriteo ja kui ta seda tajub, siis leiab endale väärarusaamal põhinevad õigustused,“ kommenteeris ta.

„Majanduskriisi ajal tuli juurde juhukelme. Sagenesid sellised juhtumid, kus vara, mida ei suudetud realiseerida hävitati ning lavastati see kindlustuskelmuseks,“ rääkis Ernits. Juhukelmi soodustab see, et olulised riskid jäetakse lepingu sõlmimisel kindlustamata, kuid kahjujuhtumiga kaasnevate kulude katmine käib üle jõu.

Soodustav faktor juhukelmuse puhul on kahjujuhtumitega soetud osapooled - näiteks raviasutused, autoremondi töökojad jms, mis suhtuvad kelmustesse ükskõikselt.

„Teiseks tegutsevad paadunud kelmid, kes on sageli seotud ka muude kuritegudega,“ kommenteeris Ernits. Paadunud kelmi soodustab näiteks see, et kahju esitamine ja kindlustuslepingu sõlmimine on muutunud lihtsamaks.

Ernits märkis, et kelmusi on võimalik ka ennetada, kui tõhustatakse koostööd Eestis tegutsevate kindlustusandjate vahel. Samuti politsei ja teiste uurimisorganitega, teiste riikide kindlustusandjate ja teiste seotud osapooltega. Oluline on ka infovahetuse tõhustamine nii kindlustusandjate omavaheline andmevahetus, kui ka avalikkusele suunatud teenuste pakkumine.

Kindlustuskelmus on juhtum, kus kindlustusandjale luuakse teadvalt ebaõige ettekujutus kindlustatavast objektist või isikust, sellega seotud riskidest või kahju tekkimise asjaoludest, eesmärgiga saada (õiglast suuremat) kindlustushüvitist.

Autor: Haldusuudised.ee