Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektritarbimine vähenes jaanuaris ligi 9% võrra
Suhteliselt soe jaanuar tõi kaasa Eesti elektritarbimise vähenemise, võrreldes eelmise aasta sama ajaga ligi 9% võrra.
Elektrit toodeti mullusest 10% enam, teatas Elering. Võrreldes aastataguse perioodiga, langes jaanuaris elektritarbimine Eestis 8,5%, kogutarbimine moodustas 824 GWh. Elektritarbimise languse peamise põhjusena võib nimetada keskmiselt seitse kraadi soojemat ilma.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles elektritarbimise langust kommenteerides, et kuigi ilmselt on peamine tegur eelmise aastaga võrreldes soojemad ilmad, võib siin olla teatav osa ka kodutarbijate senisest suuremal elektrisäästul. Tõenäoliselt on inimeste suurem ettevaatlikkus kulutuste tegemisel, mis on üldiselt sisetarbimist aasta alguses iseloomustanud, mõneti tuntav ka siin.
„Kuna tarbimine kukkus tingimustes, kus sisemajanduse kogutoodang eeldatavalt jaanuaris soliidselt kasvas, mida kinnitab ka Eleringi võrguga liitunud suurtarbijate tarbimise 5% kasv, võib siin näha esimesi märke kodumajapidamiste energiatõhususe suurenemisest“, ütles Veskimägi.
Eesti elektritootmine ületas tarbimise 31% võrra, kokku toodeti Eestis 1195 GWh elektrit. Kogu Baltikumi tarbimisvajadusest kaeti meil toodetud elektriga 48%.
Jaanuaris oli Eesti Baltikumis ainuke elektrit suures mahus eksportiv riik, Läti kattis tänu suurenenud tootmisele oma süsteemis tarbimise ise (Läti süsteemi saldo kujunes positiivseks 5 GWh võrra).
Leedu on jätkuvalt sügavas (580 GWh) puudujäägis, sõltudes olulisel määral kolmandate riikide elektrist. Kolmandatest riikidest ostetud elektriga kaeti Leedus jaanuaris 48% kogu tarbimisest (81 % kogu defitsiidist). Kokku moodustas Baltikumi elektrienergia import kolmandatest riikidest 8% (198 GWh), kusjuures Eesti ega Läti sealt elektrit ei ostnud.
Eesti elektriekspordis toimus võrreldes mullusega 9% langus, kuu kokkuvõttes müüsime 402 GWh elektrit. Languse põhjustas Läti suurenenud tootmine, mistõttu müüsime sinna 36 GWh vähem.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
2
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
3
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
4
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
5
6
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele