14. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva arvates on tegemist äärmiselt ambitsioonika sammuga, võiks isegi öelda, et tõelise tiigrihüppega. Ei juhtu just sageli, et 100% Eesti ettevõte millestki nii suurest suutäit haukama hakkaks. On seda üldse juhtunud? „Eesti jaoks on tegemist unikaalse võimalusega pakkuda maailma ühele suurimale riigile seda, mida nad vajavad –  tehnoloogiat, mis võimaldaks kasutusele võtta seni seisvad põlevkivivarud ja suurendada seeläbi riigi energeetilist sõltumatust,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Tal on tuline õigus – see on tõesti Eestile unikaalne võimalus. Võimalus pakkuda tänapäeva maailma ühele võimsamale riigile just seda, millest neil omal puudus. USA on maailma suurim potentsiaalne turg, importides ligi 12 miljonit barrelit vedelkütuseid päevas.

Tõsi, siin on omad riskimomendid. Suurim neist kindlasti keskkonnakaitseline. USAs kaevandamine ja seal kivist õli pigistamine ei ole meile just tuttav teema. Laialdaselt on aga teada, kuidas USA kohtud väikseimagi eksimuse miljonitesse dollaritesse küündivaid kahjutasusid välja mõistavad.

Teiseks, skeptikud nagu me oleme, ei suuda me esiti uskuda, et just meie siin, eestlased, oleme põlevkiviõli teemal maailma parimad. USA astronaudid lendavad Kuule ja Marsile, aga kivist õli pigistada ei suuda? Tundub ju kuidagi uskumatu. Aga võib olla ongi see tõsi?

Ühesõnaga, ühest küljest kiidame Eesti Energia järjekordse auahne plaani igati heaks, kuid teisalt natuke ka muretseme. Näiteks, mis juhtub siis, kui projekt veidi nihu läheb. Kes kahjud kannab? Olgu, esmane ost tehti omavahenditest, laenu ei võetud. Kuid mida edasi projekt areneb, seda suuremaid varalisi kohustusi Eesti Energia ju võtma hakkab. Millega need kohustused tagatakse? Samas on siililegi selge, et kui tahta midagi maailma mastaapides korda saata, siis ei piisa siinsesse jaotusvõrku investeerimisest.

Seega, võita on Äripäeva meelest palju enam, piltlikult öeldes on võita terve maailm. Kui USA projekt tõesti õnnestub, teenib Eesti Energia Eesti Vabariigile ülimalt kopsaka kasumi. Seega on täna õhus täiesti reaalne võimalus, et me lapsed ja lapselapsed saavad USA pinnal teenitud miljarditest veel aastaid õnnelikku lapsepõlve nautida. Ja pensionärid korralikke pensioneid. Ja viie rikkama riigi sekka jõudmine ei tundugi ühtäkki enam tühipalja sõnakõlksuna.

Ühesõnaga, Äripäev toetab Liivet tema auahnes plaanis. Tegelikult ei hinda me ka väga suureks tõenäosust, et see plaan lörri võiks minna, sest tõesti, põlevkivi on maailmas üsna unikaalne maavara ja meil on selles osas teadmisi küll. Oleme neid teadmisi siin mitusada aastat ammutanud. Me usume, et Eesti teadlased ja eksperdid oskavad seda ökonoomselt kaevandada ning sellest viimse kui tilga energiat välja pigistada.

Autor: Haldusuudised.ee