Euroopa Komisjoni tänane otsus võimaldab Eestil elektrisektoris saastekvoote ostmise asemel tasuta jagada.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kolmandal perioodil (2013–20) tuleks elektrisektori ettevõtetel üldiselt kõik oma saastekvoodid osta, kuid tänase otsusega lubatakse Eestil ja veel üheksal liikmesriigil anda elektrijaamadele piiratud hulgal tasuta saastekvoote.
Liikmesriigid kiitsid otsuse elektrijaamadele tasuta saastekvootide eraldamise kohta üksmeelselt heaks novembris 2010 toimunud ELi kliimamuutuste komitee istungil ning täna võttis komisjon selle ametlikult vastu.
Kõik kümme liikmesriiki – lisaks Eestile Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia – peavad komisjonile 30. septembriks taotluse esitama, kui nad soovivad elektrijaamadele tasuta saastekvoote anda. Komisjon hindab taotlusi ning tal on õigus kuue kuu jooksul kogu taotlus või osa sellest tagasi lükata.
Kuna selline taotlus on erand üldreeglist, mille kohaselt peab elektrisektor alates 2013. aastast oma saastekvoodid ostma kas enampakkumisel või järelturul, tahab komisjon kindel olla, et sellise erandi tegemine ei tööta vastu saastekvootidega kauplemise direktiivi üldeesmärkidele ega osutu kokkusobimatuks ELi riigiabi eeskirjade ega siseturueeskirjadega.
Saastekvootidega kauplemise direktiivi uuendatud versiooni kohaselt arvatakse elektritootjatele tasuta antud saastekvoodid maha liikmesriigile enampakkumisel müümiseks antud saastekvootide arvust. Seetõttu vähendab igasugune tasuta jagamine enampakkumise tulusid, kuid ei mõjuta eraldatavate saastekvootide koguarvu ega ka teiste liikmesriikide saastekvootide eraldamist ega enampakkumistulusid.
Heitkogustega kauplemise direktiiv vaadati läbi ja võeti vastu 2009. aastal ning see moodustab osa kliima- ja energeetikaalaste õigusaktide kogumist, teatas Euroopa Komisjon.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
2
Uudised
  • 31.07.26, 06:30
EfTEN rühib eesmärkide poole. Fond paisutas kasumit, portfelli ja üüritulu
Arakas: Konkurentidele ütlen, et tehke järele või makske kinni
3
Uudised
  • 31.07.26, 06:00
Iraani sõda toob intressimäärade tõusu
2 põhjust, miks Euroopa Keskpank viimati jättis intressid tõstmata
4
Uudised
  • 29.07.26, 11:59
Merko jätkab üle 1000-korterilise arenduse rajamisega
5
Uudised
  • 30.07.26, 10:00
Arco Vara juht: pakkumine suureneb ja hinnad kasvavad
Arco Vara 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 4,32 miljonit eurot ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.
6
Uudised
  • 31.07.26, 10:40
Galerii: Invego avas oma Riia arenduses sündmuskeskuse
Vaata, mis avamisel toimus ja kes seal olid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele