Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EL lubab Eestil anda oma energiafirmadele saastekvoote tasuta
Euroopa Komisjoni tänane otsus võimaldab Eestil elektrisektoris saastekvoote ostmise asemel tasuta jagada.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kolmandal perioodil (2013–20) tuleks elektrisektori ettevõtetel üldiselt kõik oma saastekvoodid osta, kuid tänase otsusega lubatakse Eestil ja veel üheksal liikmesriigil anda elektrijaamadele piiratud hulgal tasuta saastekvoote.
Liikmesriigid kiitsid otsuse elektrijaamadele tasuta saastekvootide eraldamise kohta üksmeelselt heaks novembris 2010 toimunud ELi kliimamuutuste komitee istungil ning täna võttis komisjon selle ametlikult vastu.
Kõik kümme liikmesriiki – lisaks Eestile Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia – peavad komisjonile 30. septembriks taotluse esitama, kui nad soovivad elektrijaamadele tasuta saastekvoote anda. Komisjon hindab taotlusi ning tal on õigus kuue kuu jooksul kogu taotlus või osa sellest tagasi lükata.
Kuna selline taotlus on erand üldreeglist, mille kohaselt peab elektrisektor alates 2013. aastast oma saastekvoodid ostma kas enampakkumisel või järelturul, tahab komisjon kindel olla, et sellise erandi tegemine ei tööta vastu saastekvootidega kauplemise direktiivi üldeesmärkidele ega osutu kokkusobimatuks ELi riigiabi eeskirjade ega siseturueeskirjadega.
Saastekvootidega kauplemise direktiivi uuendatud versiooni kohaselt arvatakse elektritootjatele tasuta antud saastekvoodid maha liikmesriigile enampakkumisel müümiseks antud saastekvootide arvust. Seetõttu vähendab igasugune tasuta jagamine enampakkumise tulusid, kuid ei mõjuta eraldatavate saastekvootide koguarvu ega ka teiste liikmesriikide saastekvootide eraldamist ega enampakkumistulusid.
Heitkogustega kauplemise direktiiv vaadati läbi ja võeti vastu 2009. aastal ning see moodustab osa kliima- ja energeetikaalaste õigusaktide kogumist, teatas Euroopa Komisjon.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Eesti arendusturg on valmis - edasi on siin vaid 3 teed.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järelturu korteri puhul näeb ostja üsna täpselt, mida ta ostab
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele