Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aprillis kattis Eestis, Lätis ja Leedus toodetud elekter kogu Baltikumi tarbimise
Käesoleva aasta aprillis toodeti Eestis elektrit 779 GWh, mis on võrreldes eelmise aastaga 3% rohkem. Kodumaine elektritoodang ületab tarbimist ligi 22% võrra, teatas Elering.
Eleringi kinnitusel jäi vaatamata selle aasta veidi soojemale keskmisele õhutemperatuurile kuu kokkuvõttes elektritarbimine samale tasemele (636 GWh) kui eelmise aasta aprillis.
Kogu Baltikumis tarbiti käesoleva aasta aprillis 1959 GWh elektrienergiat, mis oli ligikaudu samal tasemel ka aasta tagasi. Baltikumis toodeti summaarselt aprillis 1971 GWh elektrit, mis moodustas positiivse saldo sarnaselt eelmise aasta aprillikuuga.
Aprillis ületas elektri tootmine sisemaist tarbimist nii Eestis kui Lätis, sh kasvas Lätis aprillis elektrienergia tootmine suurvee tõttu võrreldes märtsiga 48%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga aga langes 2%.
Leedu defitsiit oli aprillis 546 GWh ning võrreldes aastataguse perioodiga kasvas defitsiit 8%. Leedu tarbimisest tuli 69% katta elektri impordiga, sealhulgas enamus impordist jaotus ligikaudu võrdselt Läti ja Venemaa vahel.
Võrreldes aastataguse perioodiga kasvas aprillis elektri eksport Eestis 12% ning summaarseks ekspordiks kujunes 402 GWh, millest 61% eksporditi Soome.
Aprillikuu summaarne import oli aga 273 GWh, millest 90% moodustas import Lätist, 9% Leedust ja 1% import Soomest.
Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
1
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Viimased uudised
Rattasepp: Kesklinna suurlinlik glamuur hakkab tasapisi asenduma äärelinna pragmaatilise loovusega. Seal ei otsita fassaadi, vaid funktsiooni. Mitte ilu, vaid tulu.
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/endoveri-uue-juhi-vastulause-raasukelesele-ei-saa-oelda-et-volakirjad-kujutaksid-ohtu-kinnisvaraarenduses-on-pikk-protsess
Konverentsid
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele