Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti toodab piisavalt elektrit vähemalt 2020. aastani
ELi muutunud reeglistik võimaldab Eestil piisavas koguses elektrit toota vähemalt 2020. aastani, seega pole uue põlevkivielektrijaama järele otsest vajadust, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi täna.
"Tootmisvõimsus on 2020. aastani tagatud. Elering ei näe põhjust, et tuleks elektrituru seaduses sätestatud võimalust kasutada ja korraldada oksjon tootmisvõimsuste rajamiseks. Olemasolevad võimsused on täiesti piisavad.
Me oleme suutelised ka välisühenduste äralangemisel katma potentsiaalse puudujäägi elektriturul," kommenteeris ta tekkinud olukorda.
Veskimägi märkis, et saastekvootide hind on tõusuteel ja Eesti ei suudaks neid vabalt turult osta. Praegu maksab CO2 kvoot 14-17 eurot tonnist. Eesti Energia kavandatud ja Alstomi ehitatav põlevkivielektrijaam toodaks kvoodi kasvavat hinda arvestades väga kallist elektrienergiat.
"Oleks väga negatiivne, kui oleme ühe riigiabi skeemi tagasi võtnud ja läheme teise riigiabiskeemiga," kommenteeris Veskimägi põlevkivielektrijaama karjuvat vajadust riigiabi järele. "Kui valitsus lähtub sellest, et Eesti tarbimine peaks olema tagatud kodumaise tootmisega, siis miks mitte," jättis Eleringi juht samas lahtiseks vastuse küsimusele, kas uus põlevkivielektrijaam tuleks ehitada või mitte.
Eesti põhimureks on praegu see, et siinne elektri tootmisportfell on ühekülgne ja vananenud, selgitas Veskimägi igaaastast Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannet tutvustades.
Tema sõnul kasvab elektri tarbimine oluliselt kiiremini kui energiatarbimine üldiselt. Aastast 2000, kui majandus oli peale Eesti taasiseseisvumist juba kohanenud, hakkas elektritarbimine järjest kasvama.
1 protsendipunkt elektritarbimise kasvu on korrelatsioonis 2 protsendipunkti majanduskasvuga. Suurenenud on nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete elektritarbimine, rääkis Veskimägi.
Eesti elektritarbimise kasvuks prognoosib Elering keskmiselt 2,2% aastas, millega elektritarbimise tõenäoline tase aastaks 2025 on 10,6 TWh.
"Kuni aastani 2016 on Balti regioonis tootmisvõimsusi piisavalt," ütles Veskimägi regiooni olukorda valgustades. "Läti ja Leedu on sügavas defitsiidis, aga see ei tähenda, et neil pole tootmisvõimsusi. Nad ei pane neid lihtsalt tööle."
Hetkel kuum
Elering pole oma varustuskindluse analüüsis arvestanud Saksamaa tuumajaamade sulgemisest tulenevaid mõjureid, mis jõuavad Veskimägi kinnitusel Eestisse Skandinaavia kaudu.
Võrreldes möödunud aastaga on aga kõige olulisem muudatus see, et hakkasid kehtima uued direktiivid, mis muutusid ja suurendasid hüppeliselt Eesti tootmisvõimsuse portfelli. Lisaks alaliselt töötavatele, kahele uuele, väävlipüüdjatega varustatavatele tootmisplokkidele, Eleringi ehitatavale avariielektrijaamale ning teistele lisanduvatele võimsustele tohib elektrienergia tootmiseks kasutada siiski edasi ka neid plokke, mis varasemate ELi nõuete kohaselt tulnuks sulgeda.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tallinna kesklinnas asuv endine kohtuhoone aadressil Liivalaia tn 24 on jõudnud turule ning Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on otsimas sellele uut omanikku.
Enimloetud
1
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
6
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele