16. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb intervjuu Märten Rossiga:

Tööhõive paraneb, kuid hoiatate ettevõtjaid ikkagi palga tõstmise eest. Miks?

On selge, et kui hõive paraneb, siis see avaldab survet ka turu tasakaalule ja palk pigem kasvab. Tahame rõhutada, et kui eelmisel aastal võis veel suhteliselt kindlalt öelda, et sisemised inflatsioonisurved veel niipea ei teki, kuna on suhteliselt suur tööpuudus ja hõive madal, siis see on nüüd kiiremini mööda saamas. Mistõttu peab sellega arvestama ka ettevõtja oma äriplaane tehes.

Pigem üldine signaal palka mitte tõsta?

See on kahe otsaga asi. Palk on nagu hind. Mõnes mõttes on see viide sellele, et kuna risk palga tõstmiseks on (risk ettevõtja mõttes, kui sa võtad riski palka tõsta, vaadates kasumit jne), siis pole sellises pildis mõtet teha investeeringuid, mis eeldavad, et palgasurveid ei ole. Kui sa suudad teha investeeringu, mis tootlust tõstab nii palju, et sa palgasurvega suudad kasumit kaotamata kaasa minna, siis tuleks seda teha. Mis omakorda viib selleni, et see hoiab majanduskasvu ja ka palgakasvu tagasi.

Kui kõik näitajad kasvavad peale palga, siis kas ka ettevõtete kasumid on hakanud kasvama?

Üldjuhul on need suurenenud, aga pole erakorralisel tasemel, kuid paranenud on päris kõvasti. Kuid lähtepositsioon oli madal.

Tööhõive on enim kasvanud tööstuses ja ehituses. Mis saab edasi?

Sektorite lõikes me hõivet ei prognoosi. Tagasi vaadates kasvas tööhõive kõige rohkem ehituses ja tööstuses, kuna ka langus oli seal suurim. Tööstuses on see eriti selgelt näha, kuna nõudlus hakkas taastuma. Aga ehituses võib arvata, et buumiaegne tase oli liiga kõrge. Ei tohiks arvata, et seal sama hõive taastub.

Tulevikus kasvab hõivatute arv protsent või paar aastas. Usun, et kui kriisiaeg mööda saab, siis töökohti peaks looma rohkem muu erasektor kui tööstus.

Toidukauba hindade osakaal inflatsioonis hakkab vähenema. Kuidas nii?

Kõige olulisem toiduhindade mõjutaja viimase 10 aasta jooksul on olnud maailmaturuhind. Osaliselt on see kohvipaksu pealt lugemine, mismoodi hinnad edasi liiguvad. Võib tekkida stsenaariume, kus toiduhinnad tõusevad edasi, aga need võivad ka langeda. Meie võtame eelduseks turuootused, mille järgi toiduhinnad järgnevate aastate jooksul püsivad stabiilsed või võivad veidi langeda. Ja kuna meie väikesel majandusel on suhteliselt suur osa eelmisest hinnatõusust läbi tulnud, siis edasist tõusu ei tohiks olla.

Ütlesite ka, et elektrihinna mõju inflatsioonile te ei näe?

Elektri hind on meil aastasse 2012 nüüd osaliselt sisse arvestatud, kuid seal on teatud määral ebakindlusfaktor sees. Kui dünaamikat vaadata, siis aastal 2013 peaks inflatsioon natuke tõusma.

Prognoosite, et ekspordi kasv aeglustub märgatavalt  - miks ja kas see on hea või halb?

On prognoositud nii meil kui ka maailmakaubanduses ja see on normaalne. Hea võib see olla ses suhtes, et kui kasv jätkuks senises tempos, võib see olla pigem märk uuest buumist. Jätkusuutlikule tasemele tasakaalustumine on pigem hea.

Kas praegune lühiajaline suur ekspordikasv tugines vaid mõnel ettevõttel või on see laiem?

Kui vaatame suuri numbreid, siis kõige suurema (aastakasv 60-70%) on tekitanud mõne konkreetse ettevõtte käekäik. Kui jätaksime need välja, siis eksport iseenesest on paranenud ka laiapõhjaliselt.

Autor: Haldusuudised.ee